Tartu linna võimekus sõjapõgenikke nii ajutiselt kui ka pikemaajaliselt majutada on jõudnud viimase piiri lähedale ja seetõttu paigutab riik ukrainlasi nüüd Lõuna-Eestis linnadest väljapoole. Põgenike hulk Otepääl käib vallajuhtide sõnul juba praegu omavalitsusele üle jõu.
Tartus elavast paarist tuhandest põgenikust elab 300 ajutisel hotellipinnal. Laupäevani kestva Maamessi tõttu olid paljud hotellitoad ette broneeritud, mistõttu kiirustasid mitmed põgenikud endale selleks nädalaks korteri leidmisega. Kümmekond neist endale majutust ei leidnud ja nemad paigutas riik ümber uuele ajutisele kohale.
“On selge, et suvised suurüritused põgenike järjepidevat majutamist hotellidesse keerukamaks muudavad, ega siis ei saa ju hotellid täielikult lahti öelda eelnevalt broneeritud üritustest,” ütles Tartu abilinnapea Mihkel Lees.
Kui linnas ei ole hotellides põgenikele lõpmatult ruumi, siis ka näiteks Otepää vallas metsa sees asuvad puhketalud ja spordibaasid on juba sõjapõgenikega täitunud.
Otepääl on külalistemajadesse ja turismitaludesse paigutatud ligi 350 põgenikku. Jelena elab lapsega Marguse spordibaasis, ent otsib pidevalt üürikorterit.
“Praegu on raske leida. Me tahame linna, Tartusse. Meile pakuti Elvasse minna ja veel mõned väikesed linnad. Aga tahame linna,” rääkis ta.
Kui näiteks Tartu hotellides ööbivatele ukrainlastele pakkus linn ka koolikohta, siis Otepääl veedavad lapsed oma päevad majutuskohas. Otepää vallavanema Jaanus Barkala sõnul pole neile koolikohti pakkuda.
“Tegelikult on ka puudu suurem plaan, mis nendest edasi saab. Meie üürikorterite võimalused on ammendunud, meie töökohad on ammendunud, kooli- ja lasteaiakohad on samuti ammendunud. Tegelikult peab riik välja mõtlema, ilmselt oleks mõistlik neid jagada nendesse omavalitsustesse, kus neid ei ole üldse,” rääkis Barkala.
“Meil on 6500 elanikku ja see mass, mis on, tegelikult käib meil selgelt üle jõu tulevikuplaanide mõttes. Arvestades meie võimekust ja sotsiaaltöötajate hulka. Meie oma inimesed tahavad ka teenindamist,” lisas ta.
Põgenike arv Otepääl on praegu kaheksa protsenti kõigist elanikest. Võrreldes teiste valdadega on seal lihtsalt rohkem ajutisi majutuskohti. Kuhu aga võiksid need põgenikud leida püsiva elukoha, selles osas valitseb teadmatus.
“Siin elukohta üürida on väga kallis. Kõik põgenesid sõjast, mitte vaesusest, aga enamusel, kes on tulnud, pole raha. Näiteks minul ei ole raha korterit üürida, sest on vaja maksta esimese, teise kuu eest ja maakleri eest. /…/ Eestis on juba päris palju põgenikke ja seetõttu enam-vähem normaalset tööd leida on peaaegu võimatu.,” ütles sõjapõgenik Natalja.
Err.ee
