Confido Tartu Raatuse kliiniku ortopeed dr Hardi Kaljurand selgitab, miks võivad põlved valutada ja ragiseda.
Kui pole olnud traumasid, siis enamik põlveliigese valudest noores eas on seotud ülekoormuse või sundasenditega. Näiteks ametist tulenevad sundasendid või järsk koormuse suurenemine. Siia alla võib minna treeningu alustamine või selle juurde naasmine pärast pikemat pausi. Vanemas eas esineb põlveliigese valude põhjusena peamiselt liigese kulumine ehk artroos. Olenemata vanusest mängib liigestega seotud kaebuste juures suurt rolli sellele langev koormus ning üldine toonus. Kui inimese füüsiline koormus või kehakaal on liiga suured, siis võib põlvevalu tunda andma hakata.
Miks tekib põlvedes ragin?
Dr Hardi Kaljurand selgitab, et ragin, sahin, krõbisemine ja muud sarnased helilised sümptomid esinevad enamikel juhtudest ilma valu või muude kaebuseta. Need eripärad ei ole ohtlikud ega põhjusta reeglina liigesega seotud probleeme. Ragin võib tekkida näiteks ajutise koormuse ja hormonaalse tasakaalu muutustega. Sellistel puhkudel on sümptomid mööduvad.
Kui aga kirjeldatud helidega kaasneb ka valu, siis tuleks kindlasti arsti juurde pöörduda. Põlvevalude puhul tuleks kõigepealt perearsti külastada, kes teeb läbivaatuse, röntgenuuringud ja vajadusel ka analüüsid. Kui on vaja, siis suunab edasi ka eriarstile või korraldab ise ravi.
Kui uuringud näitavad, et eriarsti pole vaja, piisab üldjuhul konservatiivsest ravist, mis koosneb koormuse reguleerimisest ja selle vähendamisest, põletikuvastaste valuvaigistite ravikuurist ning füsioteraapiast. Või siis ka taastusravist laiemalt.
Esimene uuring põlvevalu puhul on röntgenülesvõte, mis tehakse juba perearsti vastuvõtul. Kui on vaja eriarstile suunata, siis seal otsustatakse ja koostatakse plaan, kas olemasoleva röntgenülesvõtte alusel või korraldatakse lisauuringud, milleks on magnetresonantstomograafia ehk MRT, kompuutertomograafia või ultraheli uuring. Lisauuringute vajadus on erialaarsti tööriist diagnoosi püstitamisel või täpsustamisel ning selle vajaduse määrab ta vastavalt konkreetsele ravijuhule.
Suur osa põlveliigesega seotud valudest on ravitavad ning selles on füsioteraapial väga oluline roll. Harjutused on vajalikud liigest ümbritsevate (liigutavate) lihaste toonuse tasakaalustamiseks ning tugevdamiseks. Liigese jaoks on oluline stabiilsus ning seda tagatakse just lihaste toonusega. Põlveliigese puhul on oluline eeskätt tuhara- ja reielihaste hea seisukord.
Ortopeed määrab kirurgilise ravi vajadusel pärast patsiendi läbivaatust ja vajalike uuringute läbi töötamist. Opereerimist vajavaid seisundeid on mitmesuguseid ning sellise ravi mahud ning meetodid on erinevad. Kõik oleneb konkreetsest juhust. Põlveliigese patoloogiate ravis teostatava kirurgia käigus võidakse eemaldada või tagasi kinnitada kahjustatud struktuur või selle osa, see taastada või põlveliiges endoproteesida. Antud loetelu ei ole ammendav, kirurgiliselt ravitavaid seisundeid ning operatsioonitehnikaid on palju enam.
Ilma eelneva traumata esinev põlveliigese valu möödub suurel osadel juhtudest iseeneslikult või koduste ravivõtetega. Sellisel juhul aitab koormuse alandamine, külmaaplikatsioonid ning käsimüügis olevad valuvaigistid võiksid olla esimeseks ravivõtteks. Kui aga kaebused peaksid püsima jääma, tuleb edasiste soovituste ja vajadusel ravi saamiseks pöörduda arstile. Kui on olnud trauma, siis on soovitatav ravile pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Põlveliigeste valu võib esineda olenemata vanusest, selle põhjused võivad olla erinevad. Paljud valukaebused mööduvad ning ei vaja spetsiifilist ravi, samas tuleb igat juhtumit käsitleda individuaalselt. Põlveliigeste tervise eest hoolitsemisel on oluline säilitada nende optimaalne koormus ja stabiilsus. Treenimisel on mõistlik tõsta koormust järk-järguliselt ning vältida väga suurte koormustega treenimist. Liigeste seisukohast on parimad koormuse variandid sellised, kus liiges saab koormuse liikumisest samas vältides põrutusi ning traumasid. Väga head on näiteks jalgrattasõit, ujumine ja sõudmine.
Liigese stabiilsus tuleneb heast lihaste toonusest, seega tuleks anda kehale mõistlikus hulgas koormust hea toonuse säilitamiseks. Kindlasti on oluline ka üldine tervislik elustiil – tuleb vältida tervise kahjustamist, toituda täisväärtuslikult ja püsida normaalkaalus.
