Hiljutine küsitlus perearstide seas näitas, et 86 protsenti perearstidest on kas juba läbi põlenud või läbipõlemise äärel – nimelt püstitati esmaspäeval koroonasaatekirjade rekord ning avaliku testimise organisatsiooni laekus üle 15 000 saatekirja, vahendab BNS.
Saatekirju testimisele väljastavad perearstid, kelle töökoormus on omikroni tulekuga meeletult kasvanud. «Ülekoormus on väga suur, see on paari viimase nädalaga tohutult tõusnud,» rääkis Postimehele perearstide seltsi esimees Le Vallikivi.
86% perearstidest on enda sõnul läbi põlenud või kohe läbi põlemas
Perearstide seltsi värske küsitluse põhjal tunneb 86 protsenti perearstidest, et on kas juba läbi põlenud või läbipõlemise äärel. «Keskmiselt on perearstide tööpäevad vähemalt 10–11 tundi,» ohkas Vallikivi, kelle sõnul normaalajaga seda tööd praegu lihtsalt tehtud ei saa.
Seda, millal perearstide koormus veidigi vähenema hakkab, Vallikivi ennustada ei julge. «Maailma tervishoiuorganisatsioon ütles, et järgmise pooleteise-kahe kuu jooksul nakatub pool Euroopast, ma arvan, et umbes sama kaua see kestabki,» ütles ta.
Tegelikult haigestuvad ju ka meedikud, küll mitte tööl, perearstikeskustes ega haiglates, vaid olmetingimustes – näiteks toob laps viiruse koolist koju või nakatutakse ühistranspordis.
«Meedikute nakatumine põhjustab Eestis olulist meditsiini toimepidavuse häiret nii esmatasandil kui ka haiglates,» nentis Vallikivi. «Järgmised nädalad tulevad väga keerulised.»
Tartu Maarjavälja Perearstide perearst Ülle Roostalu ütles Postimehele, et juhtumid, kui perearst annab saatekirja PCR-testile ning see kohale ei jõua, on väga harvad. «Meil ei ole see sage probleem, on olnud mõni üksik juhtum,» rõhutas Roostalu. Kui saatekiri on tõesti tehnilistel põhjustel kuhugi kinni jäänud, siis tehakse uus.
Tihti juhtub küll seda, et inimene ei oska saatekirja otsida: selleks tuleb minna veebilehele koroonatestimine.ee ning aeg broneerida. Omikrontüve laialdase ja kiire leviku tõttu on aga perearstidel enneolematult suur ülekoormus. «Meil on võrreldes eelmise aastaga töökoormus kasvanud kuni neli korda,» ütles Roostalu. Roostalu sõnul on tema nimistus nakatunud pigem nooremad vaktsineeritud patsiendid ja lapsed. Sümptomid koroonaviiruse omikrontüvega on nohu, kurguärritus, köha ja väike palavik.
Tartu Ränilinna perearstikeskuse perearst Marje Oona tunnistab samuti, et ülekoormus on väga suur. «Vastamata kõnesid ei suuda ma enam isegi kokku lugeda. Helistan kõikidele tagasi ning vabandan juba ette, kui pole pikalt saanud tagasi helistada,» rääkis Oona.
Arstide ülekoormus on tohutu
Järveotsa perearstikeskuse juhataja perearst Diana Ingerainen kinnitas ka, et ülekoormus on tohutu. «Teisipäeval lõpetasin pärast kella 20 õhtut alles. Kolmapäeval on mul vaja veel vastata rohkem kui 90 kirjale,» sõnas Ingerainen.
Tema hinnangul on töökoormus kasvanud seetõttu, et tuleb inimesi testi tegema saata, neid nõustada ja haiguslehti välja kirjutada. «Aga me peame ka patsiente jälgima, nendega ühendust võtma, et ega tervis ei ole halvenenud või kuidas ravi mõjub,» lisas Ingerainen.
Nõmme Tervisekeskuse OÜ Meditiim perearst Eero Merilind tõdes, et omikrontüve tulekuga peab keskus töö ümber korraldama. Hüppeliselt on kasvanud kõnede arv tervisekeskusesse, näiteks õdede telefonikoormus on suurenenud kuni neli korda. Õdesid peab nõustama ja nende töökoormuse üle vaatama. «Me oleme püüdnud ikkagi ületundide osas ranget piiri pidada. Sellisest olukorrast nagu kevadel, kus me ka nädalavahetusel töötasime ja vaktsineerisime, püüame nüüd siiski hoiduda,» rääkis Merilind.
Nimelt oli eelmise aasta lõpp keskusele väga ränk ning mitu õde läks ülekoormuse tõttu töölt ära. «See oli tõesti väga keeruline aeg ja nüüd proovime neid vigu vältida,» ütles Merilind. Et ei juhtuks olukorda, kus kroonilised haiged jäävad arsti tähelepanuta, on perearstikeskus oma töö ümber organiseerinud nii, et oleks aega kõikidele: plaanitakse aegu kroonilistele haigetele, eraldi aegu ka tervetele lastele, samuti muude ägedate haigustega patsientidele.
«Sotsiaalministeerium ja haigekassa on meid alati aidanud, nad on meie probleemidega kursis ning otsivad koos meiega lahendusi. Oleme tänulikud neile selle eest,» vastas Merilind. Ta täiendas, et ka Eesti valitsus on eraldanud lisatöö eest maksmiseks perearstidele viis miljonit eurot. Raha pole küll veel tervisekeskusteni jõudnud, kuid loodetakse, et veebruariks jõuab.
Nakatumine kasvab väga kiiresti
Nakatunute arv kasvab kiirestiTerviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul tõusevad nakatumisnäitajad praegu väga kiiresti. Praktiliselt iga päev on uus rekord – kolmapäeval oli 3159 koroonapositiivset ja üle 300 Covid-19 patsiendi haiglaravil.
«90 protsenti nakatumistest on praegu omikrontüvega ja haigus levib peamiselt alla 50-aastaste inimeste hulgas,» märkis ta.
Tema sõnul on sel nädalal nakatumiste hulk kasvanud peamiselt koolides ja lasteasutustes. «See toob kaasa testimiskoormuse ja esmatasandi arstide koormuse kasvu,» nentis Härma. «Haiglaravi vajavate inimeste hulk kasvab ning oleme jõudnud kõrgele riskitasemele. Praegu vajavad haiglaravi peamiselt vaktsineerimata vanemad inimesed.»
Härma kinnitusel vajavad haiglaravi praegu siiski enamasti deltatüvega patsiendid. «Sellegipoolest ei saa omikronitüve puhul jääda lootma, et selle veelgi laiema leviku korral haiglaravi vajavate inimeste arv ei kasva. Omikronitüve leviku tõttu kasvab teistes riikides hospitaliseerimine,» sõnas ta.
Härma soovitas inimestel varuda koju antigeeniteste, et neid vastavalt liikumisplaanidele kasutada ja mitte viia nakkust lähedastele.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et Eesti on olukorras, kus nakatunute arvu kasv on väga kiire, hoogsam kui kunagi varem. Kiige sõnul on kõige ohustatumad vaktsineerimata üle 60-aastased inimesed. «Eakamad ja riskirühma kuuluvad inimesed ei peaks vaktsineerimist ja ka tõhustusdoosi tegemist edasi lükkama,» rõhutas Kiik.
Ka tema kordas üle Härma öeldut, et kõigil vaktsineeritutel ja ka mittevaktsineeritutel tuleks teha kiirtest enne mõnele üritusele või külla minekut.
