„Tartumaal on keskmine päevane nakatunute arv viimase kahe nädalaga umbes kahekordistunud,“ ütles Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Jõulunädalaga tuli Tartumaale juurde 972, ent Harjumaale tervelt 2119 nakatunut. Teisipäevase seisuga on Tallinnas ja Harjumaal tuvastatud 705 omikron-tüvega nakatunut.
„Et inimesed pühade ajal liiguvad palju ka maakondade vahel, võib sama oodata ees ka Harjumaad ja Tallinna, samuti ka teisi maakondi – pole välistatud et nädala pärast näeme ka seal juba oluliselt suuremaid nakatunute arve kui täna,“ nentis Fischer.
Kokku on Eestis seni onud üle 237 000 COVID-19 nakkusjuhu ning surnud 1916 koroonaviirusega nakatunud inimest. Esmaspäevase seisuga on Eestis tuvastatud kokku ka 1678 koroonapositiivset, kelle puhul viitab terviseameti andmetel genotüpiseerimine omikrontüvele ning ekspertide hinnangul suureneb sellesse viirustüvesse nakatunute hulk lähinädalail hüppeliselt.
„Tõenäousus, et vaktsineeritud ja COVID-19 varasemalt läbi põdenud inimesed omikron-tüvega nakatuvad, on suur. Samas peaks nende hulgas olema oluliselt vähem haiglaravi vajajaid, kui varasemate tüvede puhul. Siiani on lahtine küsimus kas omikron on leebem ka immuunkaitseta inimestele ja kui jah, siis millisel määral ja kellele,“ lisas TÜ rakendusviroloogia professor Andres Merits.
Merits: paari nädala pärast oleme targemad
„Arusaadavalt on meile kõige olulisem teadmine see, kui suures ohus on imuunkaitseta 60+ elanikud ja nende kaudu ka meditsiinisüsteemi toimimine,“ märkis Merits,, kelle sõnul sellele esialgu selget vastust ei ole, sest senised uuringud on tehtud maades kus imuunkaitseta vanemaid inimesi on väga vähe.
„Üks Ühendkuningriigi uuring näitab, et nende inimeste jaoks on vahe delta ja omikroni vahel minimaalne, kuid kuna see järeldus on tehtud väga väikse arvu inimeste pealt, pole see kuigi usaldusväärne. Seega ei head ega halba uudist selles osas ei ole, on teadmatus. Paari nädalaga oleme targemad ja seniks on mõistlik olla ettevaatlik,“ soovitas professor Merits.
Nakatunute arv ilmselt suureneb hüppeliselt
Andres Merits ei usu enda sõnul, et lähiajal tuleb ette palju päevi, kus nakatunute arv on alla tuhande – kui siis ainult väikese testimise arvuga nädalavahetustel.
„Praegu pole ka üheselt selge, kas Eestis tuleb omikron delta asemele või sellele lisaks. Esialgu on pigem tegemist teise variandiga, kuid see ilmselt varem või hiljem muutub,“ nentis Merits. Seda, kuidas täpselt kajastub nakatumise suurenemine haiglaravi vajaduses, pole praegu professori sõnul selge. Küll aga võib olla üsna kindel et suurema osa, tõenäoliselt rõhuva enamuse haiglaravi vajajatest saavad ka edaspidi moodustama vaktsineerimata inimesed.
„Vaktsineeritute hulgas satuvad haiglasse enamasti tõhustusdoosi mitte teinud inimesed. Selline olukord ei lõpeb alles siis, kui immuunkaitseta inimesed otsa saavad – kas siis vaktsineerimise tulemusena või viiruse tegevuse tõttu,“ tõdes Andres Merits.