Linnadele ja valdadele on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ette nähtud 20 miljonit eurot uute kergliiklusteede rajamiseks, et muuta jalgrattaga või jalgsi liiklemist mugavamaks ja turvalisemaks. Riigi Tugiteenuste Keskus plaanib meetme avada novembri teises pooles.
„Soovime toetusrahaga kaasa aidata, et laiendada kergliiklusteede võrgustikku ning rajada uusi või ühendada teelõike, mis praegu ei soosi punktist A punkti B kas jala või näiteks jalgratta või lapsevankriga liikumist. Olgu siis inimestel vajadus liikuda kergliiklusteid mööda tööle, kooli või ühistranspordipeatusesse, et sealt edasi soovitud marsruudil liikuda. Ennekõike näeme täna seda vajadust just suurematest linnapiirkondadest kaugemal asuvates paikades,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas. „Investeeringud jalgratta- või jalgteedesse parandavad lisaks ka liiklejate ohutust, mis omakorda aitavad kaasa turvalisemale ja paremale elukeskkonnale. See on omakorda üheks eelduseks, et inimesed jätkuvalt tahaksid elada suurlinnadest kaugemal asuvates alevikes ja külades,“ lisas Kallas. „Kergliiklusteede võrgustiku korrastamine ja ligipääsetavuse parendamine on osa liikuvusreformist, millega soovime luua inimestele ühistranspordi kasutamiseks paremad võimalused. Eesmärk on, et nii ühistranspordi kui ka jalgsi või jalgrattaga liikumise võimalused tervikuna vastaksid inimeste tegelikele vajadustele tänasest rohkem.“
Lisaks jalgrattateedele rahastatakse ka taristuga seotud ehitiste, nagu näiteks jalgrattaparklate, jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku jalgrataste, lapsevankrite, ratastoolide ja muude abivahendite jaoks kasutada mõeldud tasuta remondipunktide, aga ka puhkamiseks mõeldud istekohtade rajamist.
Taotlusperioodi jooksul avab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kaks taotlusvooru ning igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. Toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsusele sõltub tema põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70% projekti toetatava tegevuse kuludest. Toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse projektipõhine omafinantseering.
Taotlusperioodi avamisest teavitab Riigi Tugiteenuste Keskus.
