Töölepingu seaduse vanemapuhkuste regulatsiooni muudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. Tegemist on vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatustega.
Täpsemalt jõustuvad järgmised töölepingu seadust mõjutavad muudatused:
1) rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis liidetakse vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi ning nimetatakse ümber vastavalt emapuhkuseks ja ema vanemahüvitiseks;
2) lapsehoolduspuhkus nimetatakse ümber vanemapuhkuseks;
3) mõlemale vanemale luuakse vanemapuhkuse võtmise võimalus kuni kahe kuu ulatuses;
4) muudetakse lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse tingimusi;
5) laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust hoolduspere vanematele ning kõigile alaealise uude perre lapsendajatele.
Vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused (jõustuvad 1. aprillil 2022)
Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja vanemahüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.
Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Soovi korral on võimalik jagada vanemahüvitise pikema perioodi peale ka täiskohaga vanemapuhkusel olles.
Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.
Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.
Loe ka: OLULINE: 6 olulist muudatust vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteemis 2022. aastal
Allikas : Personaliuudised.ee
