Majandusministeerium sai valmis uue valitsuse keskseks lubaduseks oleva elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, mis kehtestaks kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena ning sätestab alused universaalteenusena müüdava elektri hinna määramiseks.
“Eelnõu aitab ellu viia 2022. aasta juulis Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingus aastateks 2022–2023 sätestatud eesmärke, mille järgi leevendatakse energiakandjate hinnatõusu ja tagatakse Eesti perede parem toimetulek. Eelnõuga on võimalik antud tarbijagrupil lihtsamalt, kiiremini ja efektiivsemalt toetada ning vältida olukorda, kus abivajajad peavad avaldustega ise riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poole pöörduma,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu teeks elektrituruseadusesse muudatused, mis kohustaksid üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50 protsendi suurust turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras tarbijatele, kelle hulka kuulub kodutarbija (isik, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamise eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega) ning korteriühistu ja kõigile elektri edasimüüjatele piiritletud elektrienergia hinnaga.
Kõnealune regulatsioon on ajutine ning kehtib 2026. aasta 30. aprillini.
“Kui universaalteenuse hinnaks kujuneb näiteks 180 €/MWh (tegelik tase kujuneb konkurentsiameti kooskõlastusprotsessis), säästab keskmine elektritarbija prognoositava börsihinna 250 €/MWh juures tarbimise 0,5 MWh/kuu juures ca 35 eurot kuus,” märgib ministeerium seletuskirjas.
Universaalteenuse tarbijatel säilib vastavalt kehtivale õigusele vabadus jätkata senise elektripaketi kasutamist või vahetada oma elektripakett universaalteenuse paketi vastu. Vabadus osutada lisaks universaalteenusele ka vabaturuteenust säilib kõikidele elektrit müüvatele ettevõtjatele.
Konkurentsiamet võiks seaduses sätestatud juhtudel kehtestada elektrienergiale ajutise hinna.
Seadusemuudatus sätestaks erandi, mille järgi võiks universaalteenuse tarbimiseks sõlmitava lepingu korral eelnevalt sõlmitud elektrienergia lepingu ilma leppetrahvi maksmata ajutiselt üles öelda.
Universaalteenuse tarbimiseks on vaja tarbijal avaldada selleks soovi ning sõlmida elektrimüüjaga universaalteenuse leping.
Eelnõu koostamise ajal on ettevõtjaks, kes peaks universaalteenust pakkuma hakkama ainsana Eesti Energia, kes omab Eestis elektrimüügil 58,5 protsendi suurust turuosa, selgitas ministeerium.
Universaalteenuse hind koosneks tootja poolt kooskõlastatud elektrienergia tootmishinnast ning kaetud peavad olema ka universaalteenuse osutamiseks kohustatud elektrimüüja kulud koos talle mõistliku ärikasumi tagamisega.
Kuivõrd universaalteenust võivad pakkuda kõik elektrimüüjad, ei ole müügimarginaalile siinkohal piiri seatud. Tarbijad ostavad universaalteenust selle müüja käest, kellel on kõige madalam müügimarginaal, seisab seletuskirjas.
“Eesmärgi saavutamiseks on kõige optimaalsemaks, vähemkoormavaks ja kiiremaks võimaluseks kaasata meetme mõjualasse Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas suurimat turuosa omav elektritootja, kelleks on Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv elektrienergia tootja Enefit Power AS. Meetme proportsionaalsuse tagamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks sätestatakse seaduses, et elektrienergia tootmist silmas pidades rakendub kohustav regulatsioon vaid ettevõtja elektrienergia tootmisüksustele, mille netovõimsus on suurem kui 150 MW. Sellise piirvõimsuse alla kuuluvad eelnõu koostamise ajal Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam ning Auvere Elektrijaam,” selgub seletuskirjast.
Konkurentsiametil tuleks eelnõu kohaselt elektrienergia tootmishind kujundada selliselt, et oleks tagatud selle elektrienergia tootmiseks vajalike tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnanõuete (muu hulgas on ettevõtjal õigus saada kompensatsiooni elektri tootmiseks ostetava süsinikdioksiidi kulude kompenseerimiseks) ning kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine. Ettevõtjale peab teenuse osutamisel olema tagatud ka põhjendatud tulukus.
Konkurentsiamet peabb kooskõlastama tootmishinna kõige tõhusamalt toimivate tootmisseadmete näitajate alusel.
Eelnõu toob välja ka tähtajad, mille järgi peab energiahinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja esitama konkurentsiametile vajaliku taotluse. Eelnõu järgi on selleks ajaks üks päev alates ajast, mil tootja alustab vähemalt 150 megavatise tootmisseadmega elektrienergia tootmist. Seadusesse lisatakse ka rakendussäte seaduse jõustumise ajal nõudele vastavale tootjale, kes peab kooskõlastamistaotluse esitama viie päeva jooksul seadusemuudatuse jõustumisest arvates.
“Niivõrd lühike tähtaeg on põhjendatud vajadusest ja ootusest jõustada kõnealune regulatsioon hiljemalt 1. oktoobril 2022,” selgitas ministeerium.
Konkurentsiamet teeb taotlust puudutava otsuse 30 päeva jooksul alates hinnataotluse esitamisest, mida võib eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral pikendada kuni 60 päeva võrra.
Konkurentsiamet saab ka kehtestada ajutise hinna, kuni elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks kohustatud tootja kooskõlastab hinna konkurentsiametiga.
Kuna tootja elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise puhul on tegemist konkurentsiametile eriseadusega reguleeritud turul täiendava tööülesande ja halduskoormuse lisandumisega, näeb seadus ette tootjale järelevalvetasu maksmise kohustuse. Järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul.
Majandusministeerium märkis, et eelnõu väljatöötamisele eelnes kaasamisarutelu elektrienergia müüjate, konkurentsiameti ning elektrienergia tootjatega.
“Kõik asjakohased ettepanekud võeti eelnõu koostamisel arvesse. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, ei esitatud eelnõu ametlikult teistele ministeerimitele või turuosalistele kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastati rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumiga,” seisab seletuskirjas.
Err.ee