Toimetulekutoetuse saajate arv on Eestis viimastel aastatel kasvanud, ja oht on, et üha rohkem inimesi võib vaesuspiiri alla langeda. Sotsiaalministeerium on asunud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikat välja töötama.
Samas, kui poliitikud Toompeal otsivad kulude kärpimise võimalusi, muretsevad paljud pered, kuidas hakkama saada. Mõne jaoks võib säästmine tähendada meelelahutusest loobumist, aga teiste jaoks on see otsene mure kuidas perekonda üleval pidada.
Venekeelse “Aktuaalne kaamera+” saates räägiti pühapäeval Tallinnas asuvast päästearmee supiköögist, mis toidab kuus 1500-2500 inimest. Kuigi enamus külastajaid on kodutud, on märgata ka tavapäraseid inimesi.
Jüri Põld päästearmeest tõi välja, et kuigi enamik abisaajaid on eakad, kelle pension ei kata nende vajadusi, on ka noori peresid, kes vajavad abi.
Selleks, et aidata inimesi, kes võitlevad majandusliku heaoluga, kehtestab riik elatusmiinimumi. Kui järele jääv summa on vähem, määrab riik toimetulekutoetust, et kompenseerida vahe.
Viimasel ajal on toimetulekutoetuse vajajate arv tõusnud. 2022. aastal elas vaesuspiiri all 1,2% elanikkonnast. Kuid olukord muutus dramaatiliselt energiakriisi ja Ukraina põgenike saabumise tõttu. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rõhutas, et kuigi paljud uued toetuse saajad on Ukraina kodanikud, ei ole Eesti elanike osakaal toetuse saajate hulgas kasvanud.
Sotsiaalministeeriumi uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika keskendub realistlikumale elukalliduse mõõtmisele. Ministeerium plaanib süsteemi kasutuselevõttu 2025. aastaks.
Riigikogu liige Riina Solman on koos Oleviste kirikuga aidanud abivajajaid, korraldades heategevuskontserte. Need kontserdid pakuvad paljudele lõõgastumisvõimalust.
Tuleviku väljavaade näitab, et toimetulekutoetuse vajajate arv Eestis kasvab. Kuidas riik nende abivajajatega tegeleb, jääb näha.
