10. novembril esitas Advokaadibüroo Pallo&Partnerid kohtusse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenistujate ühishagi, millega nõutakse vaktsineerimiskohustust sisaldava PPA käskkirja tühistamist ning esialgset õiguskaitset enam kui 50 teenistujale, keda ähvardab vallandamine sama käskkirja alusel.
11. novembril rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks. Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on taoliste käskkirjade väljastamine täna paraku väga levinud ning nende õiguspärasust peab saama kohtus hinnata enne, kui sajad inimesed töölt vabastatakse.
Üle 50 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuja, nende hulgas nii ametnikud kui töölepinguga töötajad, pöördusid halduskohtusse nõudega tühistada PPA käskkiri, millega kehtestati PPA-s kohustuslik vaktsineerimine ning keelata kohtusse pöördunud teenistujate ametist vabastamine. Kaebajad taotlevad ka esialgset õiguskaitset, kuna esialgse õiguskaitse puudumisel võidakse nad juba uuel nädalal ametist vabastada, mistõttu pole kohtumenetlusega võimalik enam eesmärki
saavutada. 11. novembril otsustaski kohus, et esialgu antakse esialgne õiguskaitse 30 päevaks kõigile ametnikele, mis tähendab, et sellel perioodil ei saa neid ametnikke vaktsineerimatuse tõttu vallandada.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on hetkel paraku väga levinud haldusorganite poolt käskkirjade väljastamine seoses kohustusliku vaktsineerimisega. “Selliste käskkirjade õiguspärasust peab saama kohtus hinnata kiiremas korras ja enne, kui sajad inimesed töölt vabastatakse. Üks selline vaidlus on hetkel ka Riigikohtu menetluses ja kui Riigikohus peaks otsustama, et selliste käskkirjade puhul tuleb lubada ennetavalt kohtulikku kontrolli, võib see päästa sadu kui mitte tuhandeid inimesi kiirest töökaotusest lähiajal. Lisaks aitaks selline ennetav kaebeõigus vähendada ka kohtute töökoormust, kuna teenistusest vabastamise vaidlus on oluliselt mahukam, kui seda on käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine, mis tuleks nagunii läbi teha ka teenistusest vabastamise vaidluses,” sõnas Reilik-Bakhoff.
Advokaat lisab, et käskkirjadega kohustusliku vaktsineerimise kehtestamine on Eesti õiguskorras midagi uut ja tavatut ning ühegi käskkirja juurde ei ole esitatud õiguslikku alust, mille alusel seda tehakse. “Terve pandeemia aja on räägitud Eestis, et meil on vabatahtlik vaktsineerimine, paraku on selle definitsioon viimase aasta jooksul kannatada saanud. Tihti kohtab demagoogiat: „ka töötamine on vabatahtlik“. WHO (World Health Organization) on selgitanud oma 13. aprilli 2021.a seisukohas, et (kaudne) kohustuslik vaktsineerimine on see, kui isikule kaasnevad selle mitte teostamisel mingid piirangud kas koolis, tööl või mujal – seega ei saa me rääkida vabatahtlikust vaktsineerimisest, kui selle tõttu vabastatakse isikud töölt. Kohtu roll olekski anda omapoolne hinnang, kas Eestis, kus meil ei ole õiguslikku alust kohustuslikuks vaktsineerimiseks, saab selle kehtestada tööandja tasandil lihtsalt käskkirjaga.”
Advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi abiga on seoses kohustusliku vaktsineerimisega enda õiguste kaitseks kohtusse pöördunud või kohtuvälise lahenduse leidnud juba üle 100 inimese Politsei- ja Piirivalveametist, Kaitseväest, kiirabist, haridusasutustest ning teistest ametitest.
