Valitsust koroonateemadel nõustav teadusnõukoda ei toeta koroonapiirangute leevendamist, viidates Eestis kasvavale nakatumisele. Samas ei toeta teadusnõukoda ka piirangute karmistamist ega pea tõenäoliseks, et koroonapass võiks 21. veebruarist kaduda.
Teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles reedel toimunud kohtumisel ajakirjanikega, et põhjuseid, miks piiranguid ei ole praegu mõistlik leevendada, on mitu, kuid peamine on haiglakoormus.
“Meie arstid on varsti juba kaks aastat erakorralises situatsioonis töötanud ja inimesed ei pea vastu. Pluss see, et ka arstid on inimesed ja haigestuvad, nii et see on kindlasti üks koht, mida me peame hästi tähelepanelikult jälgima,” rääkis Maimets.
Loe ka: KUUM: Eestisse on jõudnud uus koroonatüvi Omikron 2, mis levib väga kiiresti
“Kui meil näiteks oleks selline ideaalne ja väga-väga hästi korraldatud ning väga ressursimahukas meditsiinisüsteem, siis võiks tõesti fantaseerida, et laseks selle tohutu laine ühiskonnast läbi. Kevadeks oleks kõik, ka vaktsiinivastased, antikehadega ja suvi vähemalt oleks tore. Aga paraku paraku me ei saa seda lubada,” lisas Maimets.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda lisas, et piirangud vähendavad nakatumust. “Piirangutele on siiski nakatumise osas mõju olemas, ehk et võib-olla mitte niivõrd suremuse suhtes, aga nakatumise osas küll,” ütles Kalda.
“Kui võtame kõik piirangud ära ja lubame kõiki erinevatesse asutustesse, kasvõi ööklubidesse, baaridesse, restoranidesse. Ma lihtsalt meenutan seda juhtumit, mis oli ka 2020. aasta augustis, kus läks ühest baarist või ööklubist lahti Tartu kolle. Muidu oli kõik väga hea, aga üks supernakataja käis mööda Eestit ringi ja tekitas väga suuri nakatumiskoldeid,” märkis Kalda.
Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, immunoloog Pärt Peterson lisas, et haiglakoormus ei ole ainus mure. “Meil on kümned tuhanded inimesed töölt ära. Mõned sellepärast küll, et nad on isolatsioonis, aga meil on kümned tuhanded inimesed, kes tegelikult istuvad haigusega kodus. Seal on igasuguseid lasteaiaõpetajaid, kooliõpetajaid, bussijuhte, lumelükkajaid ja kõiki muid. Piirangute leevendamine loomulikult tõstab seda arvu veel ülespoole,” rääkis Peterson.
Mitu Eesti naaberriiki on hiljuti teatanud piirangute leevendamisest. Teadusnõukoja juhi sõnul saavad nad piiranguid leevendada, sest neil on vaktsineerituse tase Eestist kõrgem ja mõnedes riikides ka nakatumise kasvu tipp saavutatud. “Eesti jääb ikka nii vaktsineerimise kui tõhustusdooside tõttu sinna taha otsa,” ütles Maimets.
Leedu vaktsineerituse arv on Eestiga sarnane ja sealset avamisotsust põhjendab Maimets poliitilise survega. “Leedu on üks huvitav erand ja leedulased ütlevad, et neil läks poliitiline surve nii suureks ja poliitiline protsess oli see, mis tõusulaine pealt neid avama paneb. Ma olen paari kolleegiga rääkinud, nad ei ole väga õnnelikud selle üle,” rääkis Maimets.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets ütles, et isegi kui haiglakoormuse kasvu puhul oleks võimalik kõigile koroonapatsientidele haiglaravi pakkuda, võiksid mitmed teised haiged ravita jääda. “Meil on teisi haigusi ka, mis vajavad ravi. Libedad tänavad toovad traumapatsiente. Kas me jätame nad siis koju ootama, kuni Covid läbi saab? Haiglas tuleb ka tasakaal leida, et me suudaksime pakkuda ravi kõigile,” rääkis Altmets.
Samas ei ütle teadusnõukoda, et piiranguid tuleks karmistada. “Me peame hoidma seda tasakaaluseisu, täpselt nii, nagu on. Oleme korduvalt ka rääkinud, meil on ühel pool meditsiinimured ja teisel pool on meil majanduse ning ühiskonna toimimise mured. Kogu aeg me otsime seda balanssi tegelikult. See erinevate tüvede, erinevates situatsioonides, erineva ühiskonna vaktsineerituse määraga, käitumismallidega, see tasakaalukoht on erinevates kohtades. Ja sellega kogu aeg tegelemegi,” ütles Maimets.
Koroonapassi kaotamist 21. veebruaril ei tule
Teadusnõukoja hinnangul ei pruugi valitsuse kehtestatud piirangute leevendamise plaan 21. veebruarist võimaldada koroonapassi kasutuselt kaotada. Siis peaks 17. veebruari seisuga eelneva kümne päeva jooksul haiglasse olema jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, kuid praegu ei paista nii minevat.
Kui reedehommikuse seisuga oli viimase 10 päeva jooksul haiglasse sattunud keskmiselt 26 inimest Covidi tõttu, siis Altmetsa hinnangul Eestis koroonaga keskmiselt haiglasse sattunute hulk alles kasvab. Oluline lävend ei ole piisavalt madal. “Nakatumine jätkuvalt kasvab ja kõikidest nakatunutest mingi hulk inimesi satub haiglasse ka raske Covidi tõttu. Pigem see läheb tõusujoones,” ütles Altmets.
Altmetsaga nõustus Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak. “Tipp ei ole veel kätte jõudnud. Ei ole näinud langust tipust ja haiglasse jõudmisega on umbes nädala-kahenädalane viide. Pärast tippu umbes nädala pärast on haigla tipp. Siis hakkab langus tavaliselt. Teiste riikide kogemuse põhjal ka,” märkis Varjak.
Ruth Kalda hinnangul oleks niikuinii asjatu rääkida koroonapassi kaotamisest. “Vaktsineerimispassid meil eksisteerivad ju ka mitmete teiste haiguste puhul ja see on nii elementaarne ja normaalne, et kui me läheme teatud riikidesse, siis nõutakse mingite haiguste vastu vaktsineeritust,” ütles Kalda.
Loe ka: Maailma terviseorganisatsioon WHO: karmide koroonapiirangute aeg on Euroopas läbi
“Meil siin vaktsineerimispass on olemas, nii et mina kujutan ette, et ka see pass võib jääda. Ja ma kindlasti ei ole nõus sellega, mida eile meedias välja käidi, et see on aeg visata prügikasti. Võimalik, et ta hetkel on nii-öelda lauasahtlis, aga kindlasti mitte prügikastis,” rääkis Kalda.
Allikas. Err.ee
