Võtame näiteks neljakümnendates eluaastates viie lapse ema, kellel võiks olla tööstaaži 25 aastat. Olles otsustanud aga korduvalt kasutada lapsehoolduspuhkust, siis on ta küll teeninud keskmist palgatulu tööl käidud kaheksa aasta eest, aga tema pensionitulu saab tulevikus olema vaid veidi üle 500 euro.
Nimelt võetakse pensioniarvestuses aluseks eelkõige palgatulu, aga mitte panust laste kasvatamisesse.
„Laste eest antavat pensionilisa peaks kahekordistama,“ kinnitas Danilson-Järg. „Kui see koefitsient oli siiamaani 3,5 ehk siis 3,5 aastat saadi juurde ühe lapse kasvatamise eest, siis see tuleks teha kahekordseks. Sellise koefitsiendi korral saaks tagada vanemale iga kasvatatud lapse eest ühe kuu jagu lisapensioni aastas.“
Vaesusriskis naispensionärid
Tähelepanu peab pöörama ka sellele, et Eestis on eriti suures vaesusriskis just üksi elavad naispensionärid – sealhulgas ka suurperede emad.
„Just üksi elavad pensionärid on probleemses olukorras,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak. „Teame ka, et naistel on pikem eluiga. Küsimus ongi selles, kuidas neid inimesi pensionieas ja tegelikult juba praegugi paremini toetada. Sotsiaalministeeriumis on olukorra parandamiseks ka mitmesugused plaanid töös. Paraku peame selleks, et aidata rohkem neid, kes seda abi ka enam vajavad, ebameeldivaid, aga vajalikke otsuseid. Kõik selleks, et riigi rahandus saaks korda.“
Ehkki ebavõrdsus konkreetses küsimuses on ilmselge, siis näib, et seadusloome pole problemaatilise olukorra lahendamiseni jõudnud.
