Muudetakse lastekaitseseadust, et varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd. Lisaks luuakse jätkusuutlik tugiteenuste süsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teisest perest pärit lapse eest
Esimese olulise muudatusena tõstetakse esile need lastega töötavad spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ning vajalike andmete edastamisel. Nendeks spetsialistideks on näiteks õpetajad, arstid, noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad jt. Kuigi seadus kohustab juba praegu kõiki isikuid abivajavast lapsest teavitama, siis tegelikult jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Tihedam koostöö asutuste ja spetsialistide vahel on oluline, et laps saaks abi õigeaegselt, eriti kriitilistes olukordades nagu väärkohtlemine või tervisemured, kus lapse arengukeskkond ei toeta teda piisavalt.
“Selleks, et lapsed oleksid hoitud ning abivajadus ei kasvaks ületamatult suureks, on oluline märgata abivajadusega last võimalikult vara. Spetsialistidel, kes lastega igapäevaselt kas lasteaias, koolis või näiteks huviringis töötavad, on siin võtmeroll. Selle muudatusega soovime tugevdada valdkondade vahelist koostööd ning teabevahetust, et abi oleks kiire ja terviklik“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Teine oluline muudatus puudutab perepõhise asendushoolduse tugiteenuse korraldamist. „Seni on riigi poolt kasuperedele mõeldud tugiteenuseid nagu psühholoogiline nõustamine ja tugigrupi teenus rahastatud projektipõhiselt, kuid nüüd oleme saanud riigieelarvest püsiva rahastuse, mis võimaldab hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakkuda senisest suuremat ja stabiilset tuge. Loodan, et need muudatused julgustavad ka uusi peresid pakkuma oma kodu lastele, kellel on individuaalset tähelepanu ja hoolt väga vaja“ sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.
Veel luuakse võimalus info liikumiseks tervise- ja sotsiaalsüsteemi vahel, kui lapsel peaks esinema raskem terviseseisund nagu näiteks vähidiagnoos, mõlema silma pimedus, harvikhaigus, vaimne alaareng või tserebraalparalüüs. Sellistes olukordades vajab nii laps kui pere lisaks ravitoimingutele ka täiendavat abi ja toetavaid teenuseid. Selle tarbeks edastatakse teave ka kohalikule omavalitsusele, kes aitab perele pakkuda õigeaegset ja proaktiivset tuge ning vajadusel algatatakse lapse puude raskusastme tuvastamine. Selline tervise- ja sotsiaalsüsteemi sidusus lihtsustab ja kiirendab vajaliku abi jõudmist laste ja peredeni.
Seaduses kirjeldatakse ka täpsemalt, millises ulatuses võivad asutused lastekaitse eesmärgil isikuandmeid töödelda. Lapse abistamiseks tuleb esmalt välja selgitada tema abivajaduse ulatus, mille tarbeks kogub ja analüüsib lastekaitsetöötaja mitmesugust teavet nii lapse kui ka tema pere kohta. Praegu tuleb ette olukordi, kus osapooled saavad andmevahetuse reeglitest erinevalt aru. Edaspidi on selgem nii lapsevanemale kui spetsialistile, milliseid andmeid on lapse huvides tarvis edastada ja koguda.
Enamik muudatusi jõustuvad pärast seaduse vastuvõtmist ja avaldamist, välja arvatud spetsialistide teatamiskohustuse muudatused, mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril, ning perepõhise asendushoolduse tugiteenuste muudatused, mis jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Selle ajani pakutakse peredele tugiteenuseid teenuseosutajatega varem sõlmitud lepingute alusel juba läbiviidud hanke põhiselt.
Muudatused lähtuvad sotsiaalministeeriumis 2023. aastal valminud kahest väljatöötamiskavatsusest laste heaolu ning perepõhise asendushoolduse edendamiseks. Muudatuste kohta saab arvamust avaldada kuni 1. märtsini, seaduseelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist EIS.
