Alates 1. juulist 2022 on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on muudatuse eesmärk tagada vähekindlustatud perede parem toimetulek olukorras, kus majanduslikesse raskustesse sattumisel ähvardab ka oht oma kodu kaotamisel.
2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9806 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2 protsenti Eesti elanikest.
Prognoosi järgi suureneb muudatusega toimetulekutoetusele kvalifitseeruvate leibkondade arv umbes 900 võrra. Neile lisanduvad need, kes on juba täna toimetulekutoetuse saajad ning kes võivad samuti vajada eluasemelaenu tagasimakse kuludega arvestamist.
Eluasemelaenu arvestamisel toimetulekutoetuse määramiseks lõi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) uue funktsionaalsuse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR, mis on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate üks peamisi töövahendeid.
Käesoleva aasta esimesest juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui: toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal; eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond; eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks; isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
Err.ee
