Uue valitsuse koalitsioonileppes on palju tähelepanu saanud maksutõusud ja kulude kokkuhoid, et hoida korras riigi rahandust. Oleme läbi valimiste jälginud toimetulekuga seotud valimislubadusi ja nüüd saab vaadata, mis neist lõpuks ka uue valitsuse töölauale jõudsid.
Praeguses majandusolukorras ei saa vaadata mööda inimeste, eriti madala sissetulekuga inimeste toimetuleku küsimustest. Inflatsioon on olnud Eestis Euroopa kõrgeimate seas juba 2021. aasta suvest, mis lööb kõige valusamalt vaesema elanikkonna rahakotti. Kasvavad igapäevased vältimatud kulud toidule ja eluasemele hammustavad veel suurema osa igakuistest sissetulekutest. Selle tagajärjel kasvas toimetulekutoetuse saajate arv 2022. aastal hüppeliselt: inimesed ei tulnud oma igakuiste kulutustega enam toime ning pöördusid abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
Koalitsioonileppest ei paista madala sissetulekuga inimese jaoks kiireid lahendusi inflatsiooni mõjudega toimetulekuks. Vastupidi, mitmed plaanitud muudatused mõjutavad ebaproportsionaalselt madala sissetulekuga inimesi, sh käibemaksu tõus või ka automaks, mis võib eriti mõjutada maapiirkondades elavaid perekondi, kes oma igapäevasel liiklemisel sõltuvad auto kasutamise võimalusest. Praxise 2022. aasta uuring toimetulekutoetuse saajate seas viitas, et märkimisväärsel osal oli juba siis raskusi igapäevaste kulutustega toimetulekuks, mille katteks kasutatakse laene ja järelmakse, mis võib omakorda viia võlgadeni. Praegu ei ole olnud terviklikku ülevaadet sellest, kuidas planeeritud miinimumpalga kasv ja tulumaksuvabastuse tõus tasakaalustavad planeeritud maksutõusud või toetuste vähenemise erinevatele ühiskonna rühmadele. Ehk, kas ühelt poolt juurde lubatud raha katab ära teiselt poolt kasvavad kulud?
Sotsiaaldemokraatliku erakonna valimislubadustest on koalitsioonileppesse jõudnud eesmärk tagada võlanõustamisteenus seda vajavatele inimestele. Kuigi veel ei ole selge, mida täpselt selleks tehakse, on mõte oluline ja vajalik kuivõrd võlanõustamine on vajalik ka toimetulekutoetuse saajatele. Samas eespool viidatud uuring tõi välja probleeme selle teenuse kättesaadavusega eriti maapiirkondades. Ühtlasi on oluline pöörata enam tähelepanu ka võlgade ennetamisele, sest võlanõustamisele jõutakse reeglina alles siis, kui rahalised probleemid on kasvanud suureks ja sekkunud jubakohtutäitur.
Positiivselt poolelt jäävad koalitsioonilepet lugedes silma mitmed põhimõtted, mis peaksid muutma riigipoolse toe madala sissetulekuga abi vajavatele inimestele lihtsamini kättesaadavaks. Näiteks lubatakse kaasajastada toimetulekutoetuste süsteemi. Eespool viidatud uuring rõhutas samuti vajadust tõhustada toimetulekutoetuste menetlemist, et oleks võimalik pakkuda suuremat tuge inimestele, kes vajavad mitmekülgsemaid teenuseid toetustelt väljumiseks ja iseseisva toimetulekuni jõudmiseks. Koalitsioonileppes välja pakutud ideed, mis puudutavad proaktiivsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist ning sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna teenuste suuremat integreeritust andmevahetuse näol peaksid muutma riigi toe inimesele paremini kättesaadavamaks ja vähendama erinevate süsteemide killustatust ja lihtsustama erinevate valdkonna teenuste vahel liikumist.
Suuremas vaesuse ohus on üksikvanemad, pensionärid ja töötud
Enne valimisi põhjustas palju kõnepinda lastega perede toimetulek selle aasta veebruarist jõustunud perehüvitiste seaduse muudatuse tõttu. See keskendus enim lasterikaste perede toetamisele, kuid statistika näitab, et lastega peredest on toimetulek ohus enim üksikvanemaga leibkondades, kellest kolmandik (32,7%) elas 2021. aastal suhtelises vaesuses.[1] Valimisprogrammides pöörati lastega peredele ja neile suunatud toetustele suurt tähelepanu. Kõik koalitsioonierakonnad lubasid lapsetoetuste võrdsustamist, seda enamasti esimese ja teise lapse toetuse tõstmise kaudu. Lastetoetuste indekseerimist lubasid Eesti 200 ja SDE. Üksikvanemaid lubasid SDE ja Eesti 200 toetada peamiselt üksikvanematoetuse tõstmise läbi, Reformierakond tõi aga valimisprogrammis välja üksikvanemate riikliku toetamise põhimõtete kaasajastamise.
Koalitsioonileppes keskendutakse suuresti toetuste võrdsustamise aspektile. Praeguseks on selge, et plaanis on ilmselt suurperede toetuste indekseerimine perehüvitiste seadusest uuesti välja jätta, vähendada praegu kehtivaid lasterikka pere toetusi 200 euro võrra ning loobuda lasterikaste perede astmelisest väljumisest perehüvitiste süsteemist[2]. See vähendaks sissetulekute vahet 3- ja enama ning 2-lapseliste perede vahel märgatavalt. Kui praeguse arvestuse järgi oleks 2- ja 3-lapselise pere lastetoetuste summa vahe 750 eurot, siis muudatuste rakendumisel oleks vahe 550 eurot.
Üksikvanemaga perede toimetuleku toetamiseks planeeritakse elatisabi tõstmist 100 eurolt 200 eurole ning vanema kaotanud lapsele toitjakaotuspensioni asemel õiglasemat toetust. Üksikvanema toetuse (makstakse siis, kui sünnitunnistusel teist vanemat pole märgitud) tõusu koalitsioonileppesse märgitud ei ole. Potentsiaalselt võib üksikvanematele suunatud toetusi tõsta või muuta ka plaanitav peretoetuste tervikanalüüs. Peale elatisabi tõstmise muid konkreetseid arve aga veel teada ei ole, seega ei saa terviklikult öelda, kas ja kui palju üksikvanematega perede heaolu paraneb. Selge on aga see, et ainult elatisabi tõstmisest ei pruugi piisata. Kiiduväärne on aga, et üksikvanemate toimetulekule koalitsioonileppes tähelepanu pööratakse.
Eakad on teine suur rühm, kellele pea kõigi erakondade valimislubadustes oli pensionide vm toetuste tõusu lubatud. Suhtelises vaesuses elavate eakate osakaal on Eestis mitu korda kõrgem (40,6%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (16,8%)[3]. 2022. aasta keskmine vanaduspension oli 592 eurot, st see oli alampalgast 62 eurot madalam[4]. Siiski tuleb tõdeda, et helded pensionitõusu lubadused valitsuse koalitsioonileppesse ei jõudnud. Rohkem rõhutakse inimeste endi ja nende tööandjate vastutusele pensioniks kogumisel.
Mõnevõrra mõjutab eakatele kätte jääva pensioni suurust keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus ning planeeritud miinimumpalga kasv läbi indekseerimise. Siiski jääb see oluliselt tagasihoidlikumaks kui olid esialgsed valimislubadused. Ka siin jääb küsimus kas igakuiselt rohkem kätte saadav pension kompenseerib maksumuudatustest tulenevad kulude kasvu pensionäride jaoks.
Aasta alguses tõdesime, et eraldi tähelepanu vajab ka töötute toimetulek. Üle poole (60% 2021. aastal) toimetulekutoetuse saajatest on ühe või mitme töötuga leibkonnad[5]. Üks põhjustest on Eesti töötushüvitise süsteemi madal katvus, mille tõttu saab töötushüvitist või -toetust vaid osa registreeritud töötutest. Samas ei ole uus valitsus töötute toimetuleku tagamiseks konkreetseid plaane seadnud. Uue koalitsiooni fookus tundub olevat mitte niivõrd töötute toimetuleku toetamisele kuivõrd töötuse ennetamisele ja võimalikult suure osa elanikkonna kaasamisele hõivesse. Ebaselgeks jääb siiski kas ja mida plaanitakse teisiti teha, et näiteks toetada erinevate tööturu riskirühmade hõivet.
Selles perspektiivis jääb ka segaseks planeeritud struktuurimuutus sotsiaalministeeriumis, kus tööhõive, tööturu ja töökeskkonna teemad liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Pigem jääb üles küsimus kuidas tagatakse edaspidi tööhõive ja sotsiaalteenuste sidusus, mis on nüüd erinevate ministeeriumite haldusalas?
Tervikuna jäävad koalitsioonileppes silma mitmed head mõtted, eriti avalike teenuste pakkumise ja integreerituse osas, mis peaks muutma riigipoolse abi inimsõbralikumaks ja lihtsamini kättesaadavaks. Teisalt jääb ikkagi küsimus, kas maksude ja toetuste muudatuste rakendamisel tervikuna toimetulek paraneb, jääb samaks või kasvavad igapäevased kulud rohkem?
[1] Statistikaamet (2021). LES03: VAESUSE JA MATERIAALSE ILMAJÄETUSE MÄÄR. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus/LES03/table/tableViewLayout2
[2] https://www.err.ee/1608943457/perehuvitiste-muutus-viib-suurperede-toetusest-ilmselt-200-eurot
[3] Eurostat. At-risk-of-poverty rate of older people by detailed age group. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/TESPN050/bookmark/table?lang=en&bookmarkId=5fa47a75-2785-46d0-af8d-9c562b6bfe3d
[4] Statistikaamet. SK153: KESKMINE PENSION JA VANADUSPENSION KUUS (KVARTALID) https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-kaitse__sotsiaalkindlustus__pensionikindlustus/SK153/table/tableViewLayout2
[5] Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson, A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S. (2022). Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/12/TTT-ja-volgnevuste-moju-uuring_lopparuanne.pdf
Analüüs ilmus algselt leheküljel Tark Valija.
