Ajal, mil inimesed suurte elektriarvetega hädas on, omavalitsused alles alustavad abitaotluste vastuvõtmist. Eesti Energia võimaldab suurte elektriarvete ajatamist, kuid küsib selle eest intressi. Peaministri hinnangul ei tohiks seda teha.
Tallinnas Kivimäel väikeses majas koos abikaasaga elava pensionäri Helgi Mardi kõige suuremad elektriarved ulatusid eelmisel talvel 130 euroni kuus. Hinnatõusu kartuses on Helgi sel talvel üritanud vähem kasutada õhksoojuspumpa, elektripõrandakütet ja elektripliiti ning rohkem kütta puupliidi ja ahjuga, kuid vaatamata sellele on elektriarve detsembri kuu eest ülisuur, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“239 eurot elekter. Novembri elektriarve oli 98 eurot, nii et peaaegu kolm korda. Natuke vähem, ütleme, et kaks ja pool korda. See elektriarve praegu on pool minu pensioni, nii et kui ma päris üksi elaksin, siis nüüd oleks pool pensioni juba läinud,” rääkis ta.
Eesti kõige suurema elektrimüüja Eesti Energia andmeil võivad mõned kodukliendid saada tõepoolest detsembri eest lausa viis korda suurema arve kui aasta tagasi.
“Me oleme umbkaudse arvutuse teinud, kui palju on selliseid kliente, kellel võiks olla arve üle 1000 euro. Ja meie hinnangul on neid natukene võib-olla üle 2000,” sõnas Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos.
Samas on fikseeritud hinnaga paketiga klientide jaoks hind hoopis langenud.
Energiakandjate hinnatõusu leevenduseks mõeldud toetuste taotlusi hakatakse suuremates omavalitsustes nagu Pärnu ja Tartu vastu võtma alles järgmisel nädalal ning Tallinnas ja Narvas ülejärgmisel nädalal. Toetuse maksmise osas võib omavalitsus teha otsuse 35 tööpäeva jooksul.
“Me oleme terve eelmise aasta lõpu püüdnud leida lahendusi, kuidas seda kiiremini, kergemini korraldada, aga paraku see tõesti ei ole võimalik. Sellel põhjusel, et maksuametist on tõesti inimeste tulud teada, aga ei ole teada alati, kes kellega koos elab, ei ole teada, millise energiaallikaga köetakse või kas on elektrihinnaga probleeme,” kommenteeris peaminister Kaja Kallas.
Kallase sõnul peaks taotluste läbivaatamine algama juba praegu ega tohiks kesta 35 päeva.
“Need võimalused on loodud juba ja nii nagu osad kohalikud omavalitsused on juba nende taotluste menetlemisega alustanud, võiks seda teha ka Tallinn,” ütles peaminister.
Eesti Energia on ise pakkunud võimaluse suuri elektriarveid ajatada, kuid küsib hilisema maksmise eest intressi.
“Kui meie poole klient pöördub, siis jah, me võtame üks protsent kuus arve summa pealt selle eest tasu,” ütles Roos.
“See kindlasti ei tohiks niimoodi olla. Kui inimestel on raske, on elektritootjad lubanud neid arveid ajatada, aga see kindlasti ei tohi olla täiendav kasu teenimise koht,” sõnas peaminister.
Allikias. Err.ee
