Laupäeval registreeriti terviseametis selle aasta esimene gripijuhtum. Kui kahel eelneval aastal jäi gripilaine sisuliselt olemata, siis tänavu sellele loota ei saa, sest Euroopas on riikide vaheline liikumine taastunud ning piiranguid on maha võetud.
“Euroopas on gripp kohal ja täna tuvastati esimene gripi juhtum ka Tallinnas,” rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Kuigi gripiviirusega satub haiglasse vähem inimesi kui koroonaga, siis ulatuslikul gripilaine ajal võib haiglaravi vajada ligi 200 patsienti nädalas.
“Paratamatult me peame sellega arvestama, et COVID ja gripp hakkavad haiglakohtade nimel konkureerima,” tõdes Härma.
Ka gripihaiged vajavad intensiivravi, samas ei saa neid haigeid koos ravida. “Grippi ja COVIDit ei saa koos käsitleda, sest gripp võib levida koroonahaigele patsiendile ja siis me räägime juba superinfektsioonist,” selgitas Härma.
Eestis kestab gripihooaeg üldjuhul oktoobrist kuni maini.
Möödunud hooajal leidis kinnitust kuue inimese grippi haigestumine, neist kaks vajasid haiglaravi. Kinnitatud juhtudest kaks oli A- ja neli B-gripiviiruse põhjustatud.
