Vastab tõele, et lapsed ei ole koroonaviiruse riskirühmas, sest enamasti põevad nad seda haigust üsna kergelt. See aga ei tähenda, et COVID-19 lapsi ei ohustaks. Faktid on järgmised:
-
-
- Hetkel nakatuvad kõige rohkem Eestis koroonaviirusesse just lapsed. Kõige rohkem positiivseid teste on olnud 12-15-aastaste vaktsineerimata laste hulgas, neile järgneb 7-11-aastaste vanusegrupp. Ainuüksi kahe detsembrinädala jooksul sai positiivse koroonatesti 1200 vaktsineerimata last vanuses 7-15-aastat. Samas vanuserühmas nakatus 139 last, kes olid eelnevalt saanud kaks vaktsiinidoosi. Seega lapsed nii nakatuvad kui ka haigestuvad ning vaktsineerimine ennetab haigestumist hästi. (Allikas)
- Koroonaviirusega on Eestis haiglaravil viibinud 305 last. See näitab, et kuigi harvem kui täiskasvanud, põeb ka arvestatav hulk lapsi koroonat raskelt. (Allikas)
- Koroonaviiruse tõttu on hukkunud üks laps. 11aastane tüdruk oli varasemalt tugeva tervisega, tal puudusid kaasuvad haigused. Surm oli ootamatu – tüdrukul polnud märgatavaid koroonaviiruse sümtptomeid, kuid ühel hommikul leidsid vanemad lapse teadvusetuna. Tüdruk viidi Tallinna lastehaiglasse, kus tal diagnoositi koroonaviirus ja insult. Lahangul leiti, et insuldi põhjustas koroonaviirus, samuti oli lapsel koroonaviirusest tingitud kopsupõletik. (Allikas)
- Ema koroonaviiruse tõttu on Eestis surnultsündinud üks laps, lisaks on paljud beebid sündinud ema koroonaviiruse tõttu enneaegsena. (Allikas)
Artikkel jätkub pärast kuulutust-
-
- Umbes 30 last on vajanud haiglaravi, pooled neist ka intensiivravi MIS-C ehk multisüsteemse põletikulise sündroomi tõttu. See sündroom on pärast koroonaviiruse läbipõdemist lastel tekkiv raske süsteemne põletik, mille sümptomiteks on kõrge palavik, lööve, kõhuvalu ja oksendamine. Tegemist on väga raske haigusega, mis võib kahjustada organeid ja vajab kindlasti haiglaravi. MIS-C võivad saada ka tugeva tervisega lapsed, kes põdesid koroonat väga kergelt või sümptomiteta. (Allikas)
- Mitte ükski laps Eestis ei ole surnud vaktsineerimise tagajärjel. Kaks kuulujuttu vaktsineerimise järel surnud neljast lapsest ei vasta tõele. Asi ei ole selles, et surmajuhtumid oleks n-ö kinnimätsitud ning seost vaktsineerimisega eitataks – selliseid surmasid pole üleüldse olnud. Suvel ei surnud Tallinna lastehaiglas kaks AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud 12aastast poissi ning lapsi pole AstraZenecaga üldse vaktsineeritudki. Vaktsineerimise järel ei surnud ka novembris 16- ja 17-aastane. Vaktsineerimise tõttu esinenud kõrvaltoimeid, sh surmasid ei peideta, need avaldatakse Ravimiameti koduleheküljel. (Allikas, allikas)
-
Laste vaktsineerimine aitab kaasa vaktsineerimisega hõlmatuse tõusule ühiskonnas, mis aitab üldist COVID-19 levikut vähendada, kriisi leevendada, haiglakohti ja elusid säästa ning koolid ja huviringid, majandus ja kultuur avatuna hoida, mis säästab laste ja kõigi inimeste vaimset tervist ja heaolu.
-
