Õiguskantsleri hinnangul väärib valitsuse ja Riigikogu töö kehtiva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste kallal küll tunnustamist, ent rahvatervise tõhusaks kaitsmiseks põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja –vabaduste tingimustes tuleks muude variantide hulgas kaaluda täiesti uue ja nüüdisaegse seaduse koostamist, mis muu hulgas arvestaks ka kaks aastat väldanud koroonapandeemia kogemusi.
Tänases Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud põhjalikus arvamuses leiab õiguskantsler Ülle Madise, et menetletav NETS-i jt seaduste muutmise seadus siiski ei lahenda praegusel kujul kõiki küsitavusi ega taga õigusselgust olukorras, kus riik kehtestab kõigile inimestele ulatuslikke piiranguid.
„Iga piirang nii eraldi kui osana piirangute tervikust peab olema loogiliselt põhjendatud ja tuginema metoodiliselt korrektselt saavutatud ning õigesti tõlgendatud teadustulemustele ning faktidele. Piirangute kehtestamisel saavutatav kasu peab ületama kaasnevad kahjud,“ tõdeb õiguskantsler.
Tema hinnangul tugineb 2003. aastal vastu võetud ja hiljem korduvalt muudetud NETS praeguseks aegunud mõtteviisile, mille aluseid on Covid-19 pandeemia täiendavalt õõnestanud. „Terminoloogiline ebatäpsus ja teatud terminite puudus põhjustab seaduse rakendamisel segadust ja töötab probleemi lahendamisele vastu.“ Lisaks leiab õiguskantsler, et seaduses on selgelt sätestamata ametkondlik rollijaotus ja vastutus, samuti vajalikud protseduurid erinevatest nakkushaigustest tingitud erinevate ohtude käsitlemisel ja lahendamisel.
Madise viitab oma arvamuses pikaajalisele kohtupraktikale, mille järgi tuleks põhiseadusega tagatud põhiõigusi piirata vaid seadustega kindlaks määratud korras ja mahus. Mida intensiivsemalt õigusi ja vabadusi piiratakse, seda täpsem peab olema seda võimaldav seadus.
See tähendab muu hulgas, et piirangute kehtestamisel peaks oluliselt kasvama rahva poolt valitud Riigikogu roll, kriitiliselt peaks suhtuma valitsuse õigusesse kehtestada keelde ja piiranguid üldkorraldustega, aga ka nende õiguste delegeerimisse valitsusasutustele (näiteks Terviseametile).
Olemuselt seadusesse või määrusesse kuuluvaid piiranguid ei tohi vormistada üldkorraldusena, leiab Madise. Määratlemata isikute ringile suunatud ja määratlemata hulga juhtumite lahendamiseks mõeldud normid tuleb vormistada põhiseaduspäraselt ehk seaduse või määrusena. Selliseid norme peab olema võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve korras kiiresti ja inimeste jaoks tasuta presidendi, õiguskantsleri või kohtute algatusel kontrollida.
Seejuures peab seadus jätma valitsusele võimaluse viivitamatult reageerida uuele tundmatule ja eeldatavasti väga ohtlikule nakkushaigusele. Sellisel alusel kehtestatud piirangud võivad aga kehtida väga lühiajaliselt ning seadusega ettenähtud raamides. Riigikogu peab need piirangud kiiresti asendama seadusega.
„Ajast, mil haiguse ohtlikkuse, ravivõimaluste ja tüsistuste kohta on juba oluliselt rohkem teada kui oli tõve ilmudes; ja eriti olukorras, kui on tasuta kättesaadav haiguse raske kulgemise eest tõhusalt kaitsev vaktsiin, ei saa enam tugineda ettevaatuspõhimõttele ega selge teadusliku ja faktilise aluseta üldisi piiranguid kehtestada,“ kirjutab õiguskantsler.
Õiguskantsleri arvamuses on ka ligi seitse lehekülge detailsemaid märkusi, kommentaare ja ettepanekuid eelnõu üksikute sätete kohta. Need tuginevad eelkõige kehtivate seaduste koosmõju analüüsile, aga ka aastatel 2020-2022 kehtinud erinevate piirangute jõustamisel ilmnenud tegelikele probleemidele koolides, hooldekodudes ja mujal.
Õiguskantsleri arvamuse täistekstiga saab tutvuda Riigikogu eelnõude menetlussüsteemis arvamuste alajaotuses: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78e753ef-87d0-4146-8415-a3e686151652/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
