Õhksoojuspumbad on Eesti kodudes küttelahendusena väga populaarsed. Need on mugavad, efektiivsed ja suhteliselt odavad. Kuid paljud on paigaldanud õhksoojuspumbad ebaseaduslikult, mis võib viia kopsaka rahatrahvi määramiseni.
Õhksoojuspumpade paigaldamine on Eestis reguleeritud ehitusseadustikuga. Seadus nõuab, et õhksoojuspumpade paigaldamine oleks kooskõlas hoone energiatõhususnõuetega. See tähendab, et õhksoojuspump ei tohi olla ainus kütteallikas hoones, millel puudub keskküte.
Lisaks peab õhksoojuspump olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele. Kui õhksoojuspump on paigaldatud valesti, võib see põhjustada tulekahju või muid ohtusid.
Õhksoojuspumbad on hea küttelahendus, kuid neid tuleb paigaldada vastavalt seadustele ja ohutusnõuetele. Ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest võib määrata rahatrahvi kuni 32 000 eurot.
Sügiskülmade saabudes pakuvad õhksoojuspump ja küttekulud palju kõneainet. Sageli usutakse seda, mida naabrimees räägib või tuttav soovitab. Mõnikord on nõuanded asjakohased, teinekord mitte. Järgnevalt anname vastused, millist osa õhksoojuspumbaga seotud uskumustest tasub usaldada ja millist mitte.
1 Õhksoojuspump ei sobi peamiseks kütteliigiks
Tõde või vale? Nii ja naa.
Kui õhksoojuspumbad üle kümne aasta tagasi meie turule jõudsid, oli selgelt tegu lisaallikaga mõnele teisele kütteliigile. Pumbad suutsid ühtlast temperatuuri hoida, kuid polnud piisavalt võimekad, et talvel maja üles kütta. Paljud nendest pumpadest on täna veel töös ja nende kasutajad toidavad nii foorumites kui sotsiaalmeedias müüti, et õhksoojuspump pole võimeline külma tuba üles kütma. Tänaseks on õhk-õhk kütteliigi tootearendus astunud aga seitsmepenikoorma saabastes enamikest kütteliikidest mööda ja võib väita, et teadlikult valitud pump on suuteline kütma ära kogu elamise isegi käreda külmaga. Kui õhksoojuspump saab olema kodu ainus või peamine küttesüsteem, ei tohi ostmisel lähtuda rahakotile ahvatlevast hinnast, vaid köetavast keskkonnast ja koduomanike ootustest. Ka täna on müügil väga erinevaid seadmeid, millel on erinev küttevõimekus, energiasääst, funktsioonid ja müratase. Valikus on seadmeid, mis on mõeldud eelkõige lisakütteks ja seadmeid, mis on mõeldud olema peamiseks kütteallikaks.
2 Mugavuse hinnaks on lakke kerkinud elektriarved
Tõde või vale? Vale
Kui õhksoojuspump on mõeldud toetama mõnd teist kütteliiki ja seda kasutatakse eelkõige juba ülesköetud ruumi soojana hoidmiseks, siis pole sellele võistlejat – tuba püsib soe väga madalate kuludega. Kui tegu on peamise kütteallikaga, sõltub igakuine elektrikulu erinevatest teguritest, peaasjalikult maja soojapidavusest, välisõhu temperatuurist ja seadme kasutegurist erinevate temperatuuride juures. Õhk-õhk küttesüsteem on kõrge kasuteguriga, aga igal seadmel on omakorda erinev kasutegur, mida märgistatakse lühendiga COP. Kui pump ostetakse peamiseks kütteallikaks, on kasuteguri number kõige olulisem faktor ostuotsuse langetamisel. See näitab mitu korda annab seade soojusenergiat rohkem kulutatud energiahulgaga suhtes. Mida suurem on kasuteguri number, seda energiasäästlikuma pumbaga on tegu.
Samas tasub uurida, kuidas seadme kasutegur erinevate temperatuuride juures muutub. Mõnel kõrge kasuteguriga pumbal võib see külmakraadide juures kiirelt langeda ning rahaline sääst võib olla kokkuvõttes väiksem kui mõnel madalama kasuteguri numbriga seadmel. Seda võib võrrelda näiteks keskklassi autode kütusekuluga, mis tavaoludes on sarnane, aga näiteks suurel kiirusel või ebatavalistes tingimustes võib märkimisväärselt erineda.
Kui valida pumpa aastaringseks kütmiseks, võiks olla kasutegur minimaalselt 4 ning -20 kraadi juures 2,5. Üksnes erakordselt suure külmaga võib langeda kasutegur nii madalaks, et õhksoojuspump on võrreldav elektriradiaatoriga, mille kasutegur on 1. Sellisel juhul toodetakse 1 kilovatt-tunnise elektriga 1 kilovatt-tundi soojust, aga -30-kraadist temperatuuri kogeb Eestis väga harva.
Loomulikult sõltub kulutunnetus taustsüsteemist. Kui varem köeti ainult elektriga, siis on sääst mõõdetav kordades. Kui varem köeti õli või gaasiga, siis on sääst märgatav. Kui aga varem toodi puid oma metsast, siis võivad näida talvised elektriarved õhksoojuspumbaga kõrged.
Kui siiski juhtub, et varem mõistlikult elektrit kulutanud seade hakkab seda ühel päeval nähtava põhjuseta neelama, tasub ära vahetada tolmufiltrid, lasta teha seadmele hooldus ja kontrollida, et seadme väliosa poleks mattunud sügislehtedesse või lumehange.
3 Puudega kütmine jääb alati õhksoojuspumbast soodsamaks
Tõde või vale? Kui küttepuid osta, siis pigem vale.
Kui puud tulevad oma kodu metsast, transpordikulu pole ning enda töötunde kuluks ei loeta, siis jääb puudega kütmine kahtlemata kõige soodsamaks kütteliigiks. Ostetud puude puhul sõltub kulu sisendi hinnast. Näiteks sel sügisel maksab ruumimeeter leppa ligi 50 eurot ja ruumimeeter kaske umbes 60 eurot. Kui tegu on normaalse soojapidavusega keskmise suuruse majaga, siis kulub küttepuid talve jooksul 20 ruumi ehk võiks arvestada minimaalselt 1000 euroga kütteperioodi kohta. Sellele lisandub enda tööaeg puude riidastamiseks, tassimiseks ja kütmiseks, mida igaüks hinnastab erinevalt. Kui valida samadesse tingimustesse kõrge kasuteguriga kaasaegne õhksoojuspump, siis on kulu perioodi peale jagatuna sarnane.
4 Pump tuleb valida „suure varuvõimsusega“, sest lubatud ruutmeetreid ei suudeta soojaks kütta.
Tõde või vale? Vale, kui eeldada, et ruumid on normsoojustuse ja normkõrgusega.
Tooteinfos väljatoodud köetav pind lähtub normaalsest soojustusest ja tavapärasest ruumi kõrgusest. Kui maja on kehva soojustusega või on tegu sootuks soojustamata suvilaga, elamu asub tuulepealsel rannikul või tuulisel väljal või on ruumid kõrged ja klaasipinnad suured, siis tuleks otsida koostöös spetsialistiga sobiv lahendus. Normaaltingimuste puhul võiks valida kas täpselt sobiva võimsuse või väikese varuga pump.
5 Õhksoojuspump kuivatab õhku
Tõde või vale? Tõde.
Nii nagu enamik kütteliike, tikub ka õhksoojuspump õhku kuivatama ja külmal talveperioodil võib eluruumides tarvis minna täiendavat õhuniisutamist. Mõnel puhul on õhu kuivatamine boonus, näiteks harva köetavas ja niiskust koguvas suvilas või kõrvalhoones. Lisaks õhu kuivatamisele paneb enamik pumpasid õhu ruumis liikuma, mis ei pruugi, aga võib hakata häirima. Uuematel seadmetel on siiski õhu liigutamine tänu paremale disainile praktiliselt tajumatuks muudetud.
6 Õhksoojuspump müriseb ja segab elu
Tõde või vale? Oleneb seadmest ja selle asukohast.
Ükski õhksoojuspump ei tööta hääletult. Uuemad ja kallimad seadmed on enamasti vaiksemad, vanemate ja soodsamate seadmete heli võib, aga ei pruugi hakata häirima. Inimesed tajuvad mürahäiringut erinevalt ja näiteks neid, kes ei saa linnamüra tõttu öösiti akent avada ja lasevad end segada külmkapi surinast, võib hakata häirima ka õhksoojuspump. Sestap on oluline pöörata tähelepanu nii pumba sise- kui väliosa asukohtadele. Esimene võiks olla ruumis, kus mõningane helifoon ei sega – näiteks esikus või köögis, ükski spetsialist ei soovita paigaldada siseosa magamistuppa. Väliosa teeb õues häält sulatamise ja kütmise ajal ning seda ei tohiks paigaldada magamistubade akende alla ega puitmaja seinale. Puitmaja puhul võiks eelistada maapinnal asetsevat raami. Kortermajas on oluline arvestada väliosa paigaldamisel ka naabritega.
7 Õhksoojuspump kütab vaid ühte ruumi ja soojuse liikumiseks peab siseuksi lahti hoidma
Tõde või vale? Osaliselt tõde.
Õhk-õhk küttesüsteemi paigaldamise muudab soodsaks asjaolu, et paigaldatakse vaid kaks seadet – väliosa õue ja siseosa tuppa. Kõik teised küttesüsteemid nõuavad palju keerukamat ja kulukamat ehitustööd. Sestap kütab õhksoojuspump vaid ühte kohta majas või korteris ning soe õhk liigub teistesse ruumidesse läbi avatud uste. Sellele leidub siiski alternatiiv kui paigaldada õue üks väliosa, aga siduda sellega ära 2 või 3 siseosa erinevates ruumides või erinevatel tasapindadel. Magamistubadesse siiski ei soovitata pumba siseosa paigutada.
Artiklis kirjeldatud tooted:
õhksoojuspumbad
