www.minuaeg.com
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu elanikkonnakaitset tugevdava seaduse, lõpetas numbrituvastuskaamerate kasutamist reguleeriva eelnõu teise lugemise ning arutas esimesel lugemisel üheksat eelnõu, millega pikendatakse Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (662 SE), mis reguleerib ohuolukorras riikliku ohuteavituse ja elanike varjumise korraldust. Seadus on üks osa muudatuste paketist, mille eesmärk on arendada laiapindset riigikaitset, suurendada Eesti inimeste valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks ning kaitsta ohu korral inimeste elu ja tervist.
Seadus reguleerib varjumise korraldust, sätestades varjenditele kehtivad nõuded ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted. Seletuskirjas märgitakse, et kuna julgeolekuolukord on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu muutunud, tuleb ka Eestis varjumise korraldust parandada ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et võimalikus ohuolukorras inimesi paremini kaitsta.
Seadusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend tuleb seaduse kohaselt rajada, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit.
Algselt nägi eelnõu ette mitteavalike varjendite rajamise 2028. aasta 1. juuliks, kuid riigikaitsekomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega tuuakse vastav tähtaeg kaks aastat varasemaks. Komisjon asus pärast huvigruppide, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala esindajate ärakuulamist üksmeelselt seisukohale, et nii avalike kui ka mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaeg peab olema sama ehk 2026. aasta 1. juuli. Seaduse kohaselt tuleb ruumid võimalusel varjumiskohtadeks kohandada ka juba olemasolevates hoonetes.
Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega hoonetes tuleb seaduse kohaselt koostada ka varjumisplaan. Varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas varjumiseks valmistumist, avalikkuse teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, korraldab omavalitsustega koostöös Päästeamet.
Seadus reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust. Muudatuste järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet, kes saab seadusega ka õiguse riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.
Lisaks näeb seadus kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 66 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE), millega kehtestatakse regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses. Eelnõuga nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise, nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine toimuks selge, arusaadava ja parlamentaarse kontrolli all oleva mandaadi põhjal.
Eelnõu kohaselt võib kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Fotod tuleb eelnõu kohaselt kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.
Kui algselt nägi eelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid Politsei- ja Piirivalveametile ja julgeolekuasutustele, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatuse kohaselt saab vastavaid andmeid kasutada ka Maksu- ja Tolliamet, kellel on andmetele ligipääs ka praegu.
Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maria Jufereva-Skuratovski ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel pidas kõne Andre Hanimägi. Sõna võtsid ka Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 12, selle vastu oli aga 50 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE), millega parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see rahvusvaheliste standarditega kooskõlla. Muudatuste tulemusel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele, mis aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli, kes võivad selliseid lepinguid teha. Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada eriliigilise tagatisena finantstagatist.
Eelnõuga muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, kus on sätestatud pankade suhtes rakendatavad kriisiennetus- ja lahendusmeetmed. Muudatustega tagatakse pankadele ja järelevalvet tegevale Finantsinspektsioonile parem selgus nende õigustest ja kohustustest. Mõne panga jaoks võivad muudatused tähendada, et ei ole vaja koostada kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.
Eelnõuga muudetakse ka eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamine paindlikumaks. Pangad saavad põhjendatud juhul hinnangu teha statistiliste andmete alusel, mistõttu pole eraldi hindamisakti tellimine alati vajalik. See lihtsustab kodulaenu üleviimist ühest pangast teise ja vähendab kulusid kodulaenu refinantseerimisel.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur selliste tehingute läbiviimisesse sekkuda.
Esimese lugemise läbis üheksa eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (703 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Tänavu kevadel laiendati operatsiooni mandaati kriitilise merealuse taristu kaitseks vajalike olupiltide loomisele.
Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ühenduse lõunapiiril.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu (704 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.
Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (705 OE), mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eelnõuga antava mandaadi piirmäär on sama suur kui sel aastal.
Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (706 OE), mis võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Kui varem oli tegemist väljaõppemissiooniga, siis mullu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (707 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (708 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides väljaõpet.
NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (709 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati mullu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi, mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Kiirreageerimisvägi korraldab operatsioone kõikides domeenides ning see pannakse kokku NATO liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel läbi viia heidutus- ja kaitsetegevusi.
Eesti on valmis panustama järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja staabiohvitseridega.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (710 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalveoperatsiooni tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal. Operatsiooni ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas.
Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (711 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.
Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõu (650 OE), millega sooviti teha valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Esitajate sõnul on projekt märkimisväärselt kallinenud, see ei valmi õigeks tähtajaks ega tasu end ära.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi ka Isamaa fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE), millega sooviti vabastada liikluskindlustuse kohustusest haagised, mille täismass on kuni 3,5 tonni.
Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 44 ja selle vastu hääletas kuus Riigikogu liiget.
Riigikogu kuulas ära regionaal- ja põllumajandusministri ettekande
Istungi lõpus andis Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ülevaate regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes nimetas valitsemisala kaheks alustalaks elujõulist regionaalarengut ja kindlat toidujulgeolekut. „Need ei ole eraldiseisvad teemad. Need on meie riigi vereringe ja immuunsüsteem, mille toimimisest sõltub Eesti pikaajaline püsimajäämine,“ ütles ta.
Ministri sõnul on reaalsus, kus täna elame, muutunud. „Meid ümbritseb geopoliitiline ebastabiilsus, mis nõuab vankumatut panust riigikaitsesse. Kliimamuutused ei ole enam abstraktne oht, vaid igapäevane väljakutse meie põldudel. Nende tegurite koosmõjus jaheneva majandusega on selge, et iga otsus ja iga euro peab olema targalt kaalutud,“ toonitas ta.
Terrase sõnul on üks tee jätkata vanaviisi, lootes, et probleemid lahenevad iseenesest, teine tee aga teha tarku ja kohati raskeid valikuid. „See on tee, kus me tunnistame, et me ei saa lubada kõike ja kõikjal, kuid seda, mida me teeme, teeme läbimõeldult ja strateegiliselt ning õiges asukohas. See on tee, kus regionaalpoliitika on kogu valitsuse ühine poliitika, iga valdkonnapoliitika on ka regionaalpoliitika,“ rääkis minister.
Tema sõnul on sellel teel kindlateks sammudeks regionaalse liikuvuse reform, toidujulgeoleku laiendatud käsitlus, teaduspõhise põllumajanduse toetamine ja põllumeeste garantiiskeemi väljatöötamine. „Need on investeeringud Eesti vastupidavusse,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister ning kutsus saadikuid neid algatusi toetama, kui need jõuavad lähikuudel parlamenti.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse Reformierakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Istung lõppes kell 19.57
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
