“Kujutage ette, 21. sajandi Euroopa probleem on energiavaesus!” tõdeb ekspert Raivo Vare, et nii Eesti kui laiemalt Euroopa elektrikriisi on tekitanud börsispekulandid. Kuni Euroopa juhid päästeotsuseni jõuavad, peab igaüks ennast ise pankrotist päästma – elektribörsi Nord Pooli kodulehekülge passima ja tarbimist odavamale ajale sättima.
Tallinna pensionäride ühenduse juht Andres Ergma, kas pensionärid on Nord Pooli kodulehekülje jälgimise ja sealt odavama hinnaga elektritundide otsimise juba selgeks õppinud?
Ergma vaid ohkab küsimuse peale raskelt, sest esimesed suuremad elektriarved on juba tulnud. “Siis kui inimesed tegutsevad ehk hommikul ja õhtul on elekter just kõige kallim. Pensionäre tuleks abistada, aga konkreetse otsuseni pole jõutud, et millal täpselt, kuidas ja kelle käest raha nendeni jõuab. See on väga väike osa Tallinna 90 000 pensionärist, kes kvalifitseerub praeguse toimetulekutoetuse saamisele.”
250 mln rohkem arveteks
Eelmisel nädalal saabus veidi lohutust: valitsus lubas abi vajavaid leibkondi aidata kokku 37 mln euroga. Mehhanism ise on veel väljatöötamisel, kuid ilmselt saab vahemeheks omavalitsus. Elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusust hüvitatakse 80 protsenti – septembrist maikuuni.
Toetust saab taotleda, kui üksi elava täiskasvanu netosissetulek on väiksem kui 673 eurot kuus. Kahekesi elavate täiskasvanute puhul oleks see piir kokku 1009 eurot kuus ning kahe lapsega perel kokku 1413 eurot. Millal ja kus avaldusi vastu võtma hakatakse, pole näiteks Tallinna puhul veel teada.
Lisaks kavatseb valitsus tarbijate arvetelt oktoobrist kuni maikuuni maha lõigata poole võrgutasust. Reaalsuses tähendab see väikest kokkuhoidu – näiteks 70-eurose elektriarve puhul on võrgutasu kümmekond eurot ja sääst oleks seega viis eurot.
Seoses kallimaks läinud elektriga on Eesti tarbijad praeguseks pidanud ühe aasta jooksul varasemast rohkem maksma kokku 250 mln eurot. Septembri keskmiseks hinnaks kujunes elektribörsil 122,4 eurot megavatt-tunni eest. Seda on üle kolme korra enam kui aasta tagasi, mil kuu keskmine börsihind oli 39,6 eurot.
Kui palju energiavaeseid elektrihinna järsk tõus juurde tekitab, võib vaid oletada. Seda küsimust on Eestis üsna vähe uuritud. Suur osa kehval järjel inimestest jäävad ka praegustest toetuskriteeriumitest välja. Enne koroonakriisi võis nende inimeste suurusjärguks, kes ei saanud endale lubada piisavalt sooja tuba, ühe analüüsi järgi hinnata 10-12% leibkondadest.
Samal ajal hoiatab Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit kogu Euroopas leviva energiavaesuse eest – eriti ees ootaval talvel. Brüsselis on koostatud kokku kuuest soovitusest nimekiri EL liikmesriikide valitsustele, et väiksema sissetulekuga rahvast virelusest ja ettevõtteid pankrotist päästa.
Midagi originaalset on neist raske leida. Soovitatakse maksusoodustusi haavatavatele leibkondadele või inimestele ning toimetulekutoetusi.
Tallinn kui omavalitsus saaks toetada abivajajaid juba praegu toimetulekutoetuse kaudu. Praegu on selle piir pere ainsale või esimesele liikmele 150 eurot. Selle suuruse kehtestab vabariigi valitsus. 150 eurot on toetuse määr alates 2019. a algusest.
Lihtsalt öeldes on tegemist summaga, mis peab jääma inimesele kätte pärast eluasemekulude maha arvamist. Näiteks kui kellegi sissetulek on 500 eurot kuus ja eluasemekulud moodustavad sellest 400, oleks tal õigus taotleda 50 eurot toetust, sest elamiseks ehk söögiks ja riieteks peaks jääma kokku 150.
Hinnatõus toiduainetööstuses
Veidi vähem kui kuu aega tagasi kirjutas Tallinna abilinnapea Betina Beškina sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole vajadusest tõsta toimetulekutoetuse piiri.
“Teatavasti on elektrihind hüppeliselt kasvanud, mis mõjutab omakorda kõiki eluvaldkondi ja kogu elanikkonda,” märkis Beškina. “Eriti valusalt puudutab see aga toimetulekuraskustes või selle piirimail olevaid inimesi ja nende igapäevast toimetulekut.”
Riisalo on möönnud, et toimetulekutoetuse piiri tuleks tõepoolest tõsta, kuid parimal juhul jõutakse selleni alles 2022. aastal. Samas on tarbijad juba mitu kuud suuremaid arveid maksma pidanud.
Veelgi järsemat lõiget ehk elektrihinnalt käibemaksu maha võtmist on poliitringides küll arutatud, kuid selleni ilmselt ei jõuta. Tööstuste arvates oleks aga vaja reguleerimist laial põhjal ehk maksude kaudu, ja üldse laiemaid kompensatsioonivõimalusi. Näiteks on elektri jt energiakandjate hinnatõus juba käivitanud hinnatõusu toiduainetetööstuses.
“Gaasi hind on kallinenud kolm-neli korda, elekter kaks ja pool, pakendid 30-35%, palgad 10%,” loetleb toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp hinnatõusu põhjusi. “Ja varem hindu tõstetud veel ei ole. Statistika järgi on Eesti toiduainetööstuses kasumid langenud 40%, kusjuures kasumlikkuse poolest pole ennegi midagi hõisata. Lihatööstuste kahjum on esimesel poolaastal moodustanud 600 000 eurot.”
Hinnatõusu keskmist protsenti on raske välja tuua. Ilmselgelt on tegemist kahekohalise numbriga. Kõigepealt muutuvad kallimaks lihatooted, järgnevad piim ja teravili.
Toidu ja ilmselt tarbekaupade kallinemist enam ära ei hoia. Küsimus on ainult, mis saab edasi. Majandust pärsib lisaks elektri, gaasi jt kütuste hinnatõusule järjekordne koroonalaine. Ekspertide väitel saab Eesti praeguses energiakriisis ette võtta üsna vähe, ainult abivajajaid toetada. Põhimõttelisi vigu on tehtud Euroopa Komisjonis.
Kvoodisüsteemi läbikukkumine
Energeetikaekspert Raivo Vare näeb, nagu paljud tema kolleegid, elektrihinna tõusu taga nimelt kogu Euroopa Liidu süsinikukvootide kaubanduse süsteemi läbi kukkumist. Osa kvoote jagab iga riik otse ettevõtetele vastavalt turuhinnale. Osa kvoote on riigid lasknud vabaturule. Kvoodist on saanud börsikaup. See ongi kurja juur.
Hangeldamise allikas on saanud kvootidest juba aastaid tagasi. Viru Keemia Grupi andmetel, kelle tootmine kvootidest mõistagi sõltub, võis nende järsemat kallinemist märgata alates 2017. aastast. Eriline kiirendus saavutati tänavu.
Tööstustele kvoote vahendavad finantsettevõtted püüavad neid turult osta võimalikult odavalt ja müüa võimalikult kallilt. Põhimõte on sama mis kinnisvara puhul. Nõnda nagu kvooti, on ka korterit lihtsam osta-müüa maakleri abil kui endal otse. Ainult et kui paralleeliga jätkata, siis kinnisvara ehitatakse kogu aeg juurde, aga kvooti leidub turul kindel kogus. Nõnda võib seda kokku ostes, kinni hoides ja kallilt edasi müües mõnusalt teenida.
Isegi nii suur spetsialist nagu Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal möönab, et on raske leida mõnda EL või Eesti õigusakti, kes taoliste vahendajate turul askeldamist kuidagi põhjendaks. Loomulikult sõltub aga VKG neist kvootidest vägagi.
Tegemist on seega halli alaga. Hämmastunult oma suuremat elektriarvet vaatavat pensionär Maalit aitab aga üsna vähe teadmine, et kvoodikaubandusega tegelevad lisaks suurtele aktsiafondidele ka suured energia- ja kaubandusettevõtted, nagu kasvõi Hollandi Vitol.
Igal juhul ei osanud ei Euroopa Komisjon ega Eesti ja ka teiste Euroopa riikide valitsused uneski näha, kui kõrgeks kvoodi hind tõuseb – ehk mõne aastaga kordades.
Kui algul prognoositi, et kvooditulu Eesti riigile on tänavu 80 mln eurot, siis nüüd tuleb seda ligi 200 mln. Ühest küljest võiks rõõmust käsi hõõruda. Pool tulust peaks minema EL reeglite järgi roheprojektide toetuseks. Kui aga ka kõik ülejäänu ehk 100 mln kulutada hinnatõusu kompenseerimiseks, on see siiski vaid piisk kerkivate kulude meres, sest elekter kasvatab nagu pärmi peal kõikide kaupade ja teenuste hindu.
Lehman Brothersi väiksem versioon
“Kvoodi mõte ei olnud kindlasti spekulatiivse turu loomine,” ütleb ekspert Raivo Vare. “Valitses lootus, et kvoodi hind kasvab mõõdukalt selle kaudu, et Euroopa Liit kogu aeg vähendab neid kvoote. Kuna hind vastavalt tõuseb, siis selle kaudu survestatakse tööstureid ja energeetikuid “roheliseks minema”.”
Plaan oli niisiis väga tore. Tegelikkus osutus teiseks. Leidub teatav sarnasus 2008. a üleilmse finantskrahhiga, kui tekitati börsimull, mis lõhkedes kriisi tekitas. Toona Lehman Brothersist alanud kriisi ja praeguse energiakriisi ühiseks nimetajaks on spekuleerimine. Lihtsalt öeldes võtab keegi jõukas Euroopa mees ehk investor meie tädi Maalilt tema leivaraha.
Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, mis üllitati detsembris 2019, nähti 2025. aastaks süsinikukvoodi tonni hinnaks 23 eurot. 2030. aastaks aga 34 eurot tonn. Tõenäoliselt tuleb leppida, et see vähemalt lähiajal alla 60 euro ei lange, pigem jääb 70 kanti ning tõuseb edasi.
“Ei kujutatud ette, et see süsteem jookseb nii kiiresti kokku ja spekulatiivse turu osakaal muutub niivõrd suureks,” resümeerib Vare.
Sellele lisandus veel üks halb kokkusattumus. Tänavuste kvootide jagamine venis pool aastat, sest Euroopa Komisjonis ei saadud suuremate riikidega kokkuleppele. Kõik tirivad tekki muidugi end poole.
“Pool aastat valitses olukord, kus turul jagatud kvoote tehnilises mõttes ei olnud,” ütleb Vare. “Tööstustel- elektrijaamadel tuli osta seda, mida oli. See viis loomulikult hinna üles. Finantsinvestorid spekulatiivsel turul asusid muidugi või sees. Tööstused jäid hätta, olid valmis maksma mida iganes, sest nad pidid ju tootma. Samal ajal hakkas majandus kiiremini taastuma ja nõudlus kasvas. Kolmas asi, mis juhtus – gaas muutus defitsiidiks. Kuna gaas ja elekter on omavahel seotud, tekitas see elektri hinnale täiendava surve.”
Vare sõnul ei jää EL riikide energeetikaministritel muud üle kui kaasa minna majandusminister Taavi Aasa ettepanekuga Euroopa Komisjonile külmutada CO2 kvoodi hind 25 euro juures. Ja seejärel tuleks hakata kogu süsteemi disainima.
“EL energiaministrite kohtumisel ühines Taavi Aasaga veel mitu riiki, aga see praegu läbi ei läinud,” räägib Vare. “Ja miks ei arutatud lõpuni – peamiselt sellepärast, et moodustada koalitsiooni hoopis gaasiteemadel, mis on veelgi valusam küsimus.”
Vare ennustab, et peatselt jõuab kvoodi hinna külmutamine EL energiaministrite juures “nagu kõpsti laua peale tagasi”, sest talv on tulekul.
“Kujutage ette: 21. sajandi Euroopa probleem on energiavaesus!” tõdeb ta. “Kõige hullem lugu valitseb tööstustega, sest EL-s on need maailma teiste osadega võrreldes niigi tugeva obaduse saanud. Energiamahukamad tööstused panevad ennast kinni, mis tähendab, et tagasilöök tuleb suur ka sotsiaalses plaanis.”
Kuidas edasi?
Asi on selles, et tööstustel on tootmist võimatu kavandada, kui ei tea arvestada kulude suurusega. Ei saa planeerida töötajaskonda, investeeringuid, sõlmida pikemaajalisi lepinguid – mitte midagi, sest loetud kuude pärast võib kogu plaan vastu taevast lennata. Selles mõttes vaevab nii pensionär Matit kui ka suurt Viru Keemia Gruppi üks ja sama küsimus: kuidas edasi elada?
Ilmselt pole kunagi varem kõik ühtemoodi, lihtinimesest töösturini, Brüsseli suunas palvetanud. Mõlemale oleks õnnistuseks, kui Euroopa Liidus jõutaks CO2 kvoodi hinnalae kehtestamiseni.
VKG regulaatorsuhete juhi Viljar Kirikali sõnul tuleks kehtestada kvoodile 25-eurone hinnalagi – nagu Taavi Aas ette pani. “Nimelt on Euroopa Komisjon näinud tänast hinda ette alles aastaks 2040,” ütleb ta. “Siis peaks süsteemi regulaator ehk Euroopa Komisjon sekkuma, et hinda alla tuua. Praegune ligi kolm korda kõrgem hind võrreldes eelmise aastaga on Euroopa Komisjoni tegematajätmine, sest hinnalagi ei ole seatud piisav.”
Kirikali sõnul tuleks ka CO2 muuta põhimõtteliselt praegusest hangeldamisobjektist maksuks ja fikseerida siis selle tõusmise trajektoor järgmisteks aastateks. Põhimõtteliselt oleks tegemist energiamaksuga, ja see süsteem oli kunagi ka EL arutusel.
“Euroopa roheleppe elluviimine ei peaks olema finants-spekulatsioonide platvorm, vaid võimaldama teadlikult liikuda puhtama Euroopa poole,” lisab ta.
Kvoodikaubandus muudab laevapileti kallimaks
Energeetikaeksperdi Raivo Vare sõnul viiakse kvoodikaubandus sisse ka laevandusse, mis tõstab mereveo hinda – seda nii kaupade kui reisijate puhul.
Laevandusele toob see kaasa suuri investeeringuid, mille peavad kinni maksma tarbijad. Põhimõtteliselt tähendab see, et nad peavad hakkama kvooti soetama samamoodi nagu tööstuses ja energeetikas. Kaubaveo hind kerkiks selle tulemusena kasvõi Tallinkil kolm korda. Kvooti tuleks soetada vastavalt kasutatava laevakütuse hulgale. Näiteks Tallinki laevad põletavad aastas umbes 100 mln euro eest kütust. See tekitab muidugi kiusatuse tankida EL välistes riikides.
Euroopa Komisjoni kliimaettepanekute paketis “Fit for 55” öeldakse, et 2030. aastaks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Raivo Vare sõnul ei tähenda see, et kvoote turule juurde toodaks – ehk siis kvoodi hinda survestab see omakorda tõusule.
Lisaks on EL-s arendatud mõtet nn leibkondade kvootidest, ehk siis inimesed peaksid seda soetama vastavalt oma nn CO2 jalajäljele.
Rakendus laseb kasutada vaid odavat energiat
Energiakriisist on võimalik ka võita – nii pakub Eesti Energia endise juhi Sandor Liive rajatud ettevõte tarkvara, mis teatab, millal on elektri hind odav ja lülitab näiteks automaatselt elektriauto laadima või paneb pesumasina tööle.
Liive lõi kaaslastega selle ettevõtte juba 2016. aastal – nägemata muidugi ette praegust drastilist elektri hinnatõusu. “Hindade muutlikkus on ja jääb, tuleb lihtsalt õppida targalt tarbima,” ütleb ta.
Teisisõnu, keda Nord Pooli kodulehekülje kribu-krabu uurimine, et soodsat energiahetke välja selgitada, kurnama hakkab, võiks vaadata ringi lihtsamate lahenduste järele, mis inimesele kõik ette ütlevad. Näiteks võib hind erineda päevas 94%. Tarkvara ütleb selle küll ette isegi mitte ainult inimesele, vaid ka targale kodumasinale, lülitades seadme tööle vaid soodsaima hinnaga aegadel. Eesti turul pannakse kõigepealt kand maha elektriautode laadimisvõrgu abil. Pikemas perspektiivis päästaks meid Vene gaasist Liive arvates ainult tuumajaama loomine.
Valitsus võtab elektriarvetelt poole võrgutasust maha ja maksab kehvemal järjel inimestele energiatoetust
• Vabariigi valitsuse otsuse kohaselt kompenseeritakse kõigile tarbijatele võrguteenuse tasust 50%. Soodustus kehtib oktoobrist märtsini tarbitud elektri kohta ja selleks kulub üle 88 miljoni euro. Inimesed ise ei pea selleks midagi tegema: nad saavad lihtsalt selle võrra väiksemad arved ja esimese neist novembris – oktoobrikuu elektri eest.
• Valitsus otsustas elektrienergia hinnatõusu mõjude leevendamiseks hüvitada vähemkindlustatud peredele elektri-, gaasi- ja küttehinna tõus. Omavalitsuste kaudu hüvitatakse peredele esialgu septembrist märtsini 80% elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusust. Plaani kohaselt peaksid inimesed toetuse saamiseks alates detsembrist omavalitsusse pöörduma ja siis peaks saama hüvitist ka varasemate kuude eest ehk alates septembrist.
• Hüvitist saavad leibkonnad, kelle netosissetulekud on allpool suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piiri arvestatakse pere ühe inimese kohta 673 eurot kuus.
• Valitsus ootab, et omavalitsused töötavad ise välja korra, kuidas toetuse maksmine ellu viiakse.
Allikas Pealinn.ee
