Kindlasti olete kohanud inimesi, kes on pidevalt närvilised või lausa raevukad. Viha iseenesest ei ole probleem. Probleem on selles, kuidas sellega toime tuled. Viha on meie vastus võimalikele ähvardavatele ohtudele.
See on kui häirekell, mis karjub sulle, et midagi on valesti. Sinu keha hakkab tootma adrenaliini, mis ajab lihased pingesse ning paneb kloppima südame. See võib endaga kaasa tuua ka teisi emotsioone nagu kurbus, frustratsioon ning pettum
us. Vihast saab probleem alles siis kui sa ei õpi seda valitsema. Nii et ei olegi halb olla vihane?
Viha ei ole alati halb asi. Vihastamine võib panna teisi sinu muresid tõsiselt võtma – inimesed ei jaluta sust niisama lihtsalt “üle” ning see võib sind motiveerida võitlemaks millegi eest, mis on sulle südamelähedane. Võti on hoida asja tasakaalus.
Mis paneb inimesed vihastama?
Finantskriis, narkosõltuvus, sõda, põhjuseid on sadu ja tuhandeid. Enamus inimesi ei kõnni kogu aeg tigedatena ringi. Kui keegi saab maha suurema vihapurskega, on selle taga tavaliselt oma plahvatusmoment – erimeelsus tööl, liiklusummikus istumine või oma juukseharja kaotamine võib “vaikselt podiseva supi” pauguga mööda kööki laiali lennutada.
Sinu isiklik ajalugu toidab sinu reaktsioone. Näiteks kui sulle on maast madalast selgeks tehtud, et viha on paha asi, võid rahuliku kesta all vaikselt vihastuda ja põdeda. See aga teeb sind õnnetuks või siis kasvab frustratsioon kuni suuremat sorti vihapurskeni.
Mis on parim viis viha taltsutamiseks?
Kui oled tige, on sul valida, kas näitad välja või matad endasse. Ideaalis tuleks valida konstruktiivne väljendusviis ning oma muret väljendada selgelt ja otsekoheselt, kuid mitte teistele haiget tehes või üritades neid kontrollida. Jah, sa tahaksid karjuda või koguni mõne asja vastu seina virutada – parem rahune maha ja võta siis teema konkreetselt ja rahumeelselt üles.
Muidu võib juhtuda, et kaotad sõbra, muutud töö juures isendiks, keda kõik viltu vaatavad ning puruksvisatud telefoni pead tõenäoliselt ise asendama. Enne kui oma pahameelt väljendama hakkad, mõtle järele, mida soovid teisele selgeks teha ja alusta siis kindla suunaga vestlust. Väljenda, mida sa soovid ning veendu enne ise, et see on võimalik ja saavutatav. Ära jää ka vimma pidama. Pärast asja arutamist ja kokkuleppele jõudmist on lihtne jääda sisemiselt “podisema”, kuid unusta see.
