Koroonapositiivsete juurdekasv ei lase ekspertide hinnangul veel leevendustele mõelda, kusjuures esile on kerkinud Harju-, Tartu- ja Pärnumaa, kirjutab Postimees.
Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on viimase ööpäevaga statistikasse lisandunud 600 koroonapositiivset tingitud mitmest faktorist: tegemist on mitme päeva testidega ning nädalavahetusel testitaksegi vähem, nädala sees aga rohkem. «Rohkem on nüüd teste tehtud just haiglates ja on ka testitud hooldekodusid,» lisas Lutsar.
Sel nädalal joonistub kõrgema nakatumise poolest välja kolm maakonda: Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa. «Nakatumiste ja haiglas olevate inimeste arv on stabiliseerunud. Võib olla on mingit langustrendi näha – vähemalt kui vaadata nädalate lõikes,» lausus Lutsar. «Igal juhul saab öelda, et on tekkimas stabiliseerumine,» lisas ta.
Loe ka: Eestis suri kaks koroonavaktsiini saanud inimest.
«Teadusnõukoda vaatab olukorda, aga tõenäoliselt uusi leevendusi ei ole praegu mõttekas teha,» vastas Lutsar ja lisas, et ühe päeva põhjal on väga raske otsustada. «Kuna meil on väike riik, siis ongi väga suured kõikumised, kus ühel päeval on 200 positiivset ja järgmisel 600,» selgitas ta.
Teadusnõukoja liikme Krista Fischeri sõnul on küll mõningane nakatumise langus, kuid seda tuleb vaadata ettevaatlikkusega. «Kui koolid läksid kaugõppele, siis jäi nakatumine kuni 19-aastaste seas väikeseks. Me oleme näinud, et kui nakatumine toimub noorte hulgas, siis see kandub edasi vanematele ja see toob kaasa üleüldise nakatumise tõusu,» ütles Fischer, kelle hinnangul on piirangud meid praegu aidanud.
«Näen, et mõnes maakonnas on noorte nakatumine jälle kasvama hakanud – see aga võib olla märk, et ka teistes vanuserühmades võib nakatumine tõusta,» nentis Fischer.
Esmaspäeva hommikuks oli viimase ööpäeva jooksul analüüsitud 2659 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid oli 265 ehk 10 protsenti testide koguarvust.
Ööpäev varem oli analüüsitud 3207 koroonaviiruse testi ning siis oli esmaseid positiivseid teste 390 ehk 12,2 protsenti.
Valitsus leevendas esmaspäevast mitmeid koroonapiiranguid haridus-, spordi- ja toitlustusvaldkonnas. Fischeri sõnul võib erinevate meetmete leevendamisega kaasneda koroonaviiruse leviku kasv. «Elu on näidanud, et ilma piiranguteta ei saa,» ütles Fischer.
Loe ka: ÕUDNE: Norras suri COVID-19 vaktsiini tagajärjel 23 inimest
Viimastel nädalatel on vaktsineerimisi tehtud hooldekodudes, kuigi pärast Pfizeri teadaannet, et nad vähendavad vaktsiinitarneid kogu Euroopa Liidus, siis tähendab ka vaktsineerimise tempo aeglustumist. «Loodame, et mingi aja pärast vähemalt hooldekodu elanikud saaksid vaktsineeritud ja sealt ei tuleks enam suuri koldeid ja surmajuhte juurde,» on Fischer lootusrikas.
Eelmisel nädalal ütles seireuuringu juht Ruth Kalda Postimehele, et uuringu viimases etapis on asümptomaatiliste nakatunute osakaal on suurenenud võrreldes eelmise uuringuetapiga – praegu on 46 protsenti asümptomaatilised. «Sellega on ilmselt ka seletatav see, miks haigestumise näitajad ei ole suurenenud, kuna asümptomaatilised tõenäoliselt arsti poole ei pöördu,» põhjendas Kalda.
Allikas. BNS
