Saturday , 9 November 2024
13074736t1hd2da

Naasmist 2019. aasta normaalsusesse enam ei tule.

Vaasa linna peaarst Heikki Kaukoranta tõdeb, et ühiskond peaks paremini valmis olema koroona-taoliste ohtude puhuks.

 

Dr Kaukoranta leiab, et naasmist 2019. aasta normaalsusesse ilmselt enam kunagi ei tule. Vähemalt ei ole enam naasmist sellisesse ühiskonda, millist eelmisel aastal teati, vahendab Iltalehti.

Arst märgib, et see viirus on tulnud selleks, et jääda. Ja kui see pole sama viirus, siis on see mõni muu viirus, mis põhjustab samalaadset haigust.

 

Kuigi enamus inimesi kannab Vaasas nüüd näomaski, tuleks dr Kaukoranta hakata mõtlema selle peale, milline saab elu olema tulevikus, kuidas tegutsevad spordiseltsid, ringid ja ettevõtted. Kindlasti ei saa hakkama need, kes ujuvad vastuvoolu ja loodavad naasta varasemasse olukorda. See lihtsalt pole enam võimalik. Mida varem sellest aru saadakse, seda väiksem on epideemia tekitatud kahju.

Dr Kaukoranta toob välja need kohad, kus viirus on enim levinud – viirus sai alguse Hiinast, kus elab palju inimesi, Euroopas tekkis puhang Lombardias, kus on samuti asustus väga tihe. Sama lugu on Soomes ja Rootsis: puhangud on Stockholmis ja Helsingis, samuti Vaasas, mis on ülikoolilinn.

 

Kaasaja ühiskonna suurimaks ohuks on juba pikka aega peetud epideemiaid. Linnad on olnud üha tihedamalt asustatud, mistõttu pole ime, kui seal levivad gripp või mõni uus viirus. Karantiinid on aastasadade vanune tarkus, seeläbi vähendatakse kontakte ja distantsi. Karantiinid on kasutusel siiani, kuigi tehnoloogia on vahepeal arenenud. Kõige parem viis nakkuse levikut ära hoida on sotsiaalse distantsi hoidmine.

Dr Kaukoranta sõnul on võimalik, et tulevikus suurlinnad hääbuvad ning inimesed elavad rohkem hajutatult kui seni. Samuti ei pea kõik rahvasaadikud ühes kohas Helsingis koos käima, seda tööd saab teha samuti hajutatult.

Vaata ka:

Meedium

22 miljonit eurot aitasid Eestil tugevdada kohalikke kogukondi ja suurendada heaolu

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programm “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” suunas Eestis ligi 22

invaliidi parkimiskoht

Uus direktiiv: Euroopa Liidu ühtne puudekaart ja parkimiskaart saavad lõpuks teoks

Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid oktoobris heaks Euroopa puudega inimese kaardi ja puudega inimese parkimiskaardi direktiivi.