Mis on koroonaviirus?

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud nagu juhtus näiteks MERS-CoV ja SARS-ga. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama.

Uue koroonaviiruse 2019-nCoV puhang

Miks on Aasias esinevad haigusjuhud murettekitavad?

Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve 2019-nCoV pole eelnevalt inimestel tuvastatud. Uute, seni tundmatute, viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluliseks murekohaks. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui tõsise kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida.

Kui tõsine on 2019-nCoV poolt põhjustatud haigus?

Praegusel hetkel on ECDC-le teadaolev informatsioon väga piiratud, kuid on leitud, et Hiinas tuvastatud uus koroonaviiruse tüvi on geneetiliselt ning mõningate muude tunnuste poolest sarnane 2003. aastal levinud SARS-i viirusega. Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega, ja harva raskemalt. Haiguse kulgu võivad raskendad eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks hüpertensioon ja teised südameveresoonkonna haigused, diabeet, maksahaigused ja teised respiratoorsed haigused.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus 2019-nCoV loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Missugused on viiruse ülekande viisid ja kui kergesti see levib?

Hiina ametlikud allikad on kinnitanud, et on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik sh on haigestunud ka mõned tervishoiutöötajad. Hetkel Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusel (ECDC) puuduvad piisavad epidemioloogilised andmed nende väidete kinnitamiseks. Küll aga ei saa välistada, et lähipäevadel tõuseb Hiinas haigusjuhtude ja sellest tingitult ka surmajuhtude arv. Edasist ülemaailmset levikut hinnatakse samuti tõenäoliseks. Hetkeseisuga on Eestisse nakkuse sissetoomise risk väga madal.

Mille poolest erineb piiratud inimeselt inimesele ülekandumine püsivast inimeselt inimesele ülekandumisest?

Piiratud inimeselt inimesele ülekandumise korral on viiruse leviku eelduseks lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Püsiva inimeselt inimesele ülekande korral levib haigus inimeste vahel väga kergesti ning on sealjuures võimeline väljuma lähedases kontaktis olnud inimgruppidest, näiteks perekonnast või töökollektiividest.

Miks on oluline pidada silmas tervishoiutöötajate nakatumist?

Tervishoiutöötajad on pidevas kontaktis haigetega, mis suurendab nende riski ka ise haigestuda. Seetõttu on tervishoiutöötajate hulgas nakatumine üks esimesi märke, et viirusele on iseloomulik inimeselt inimesele levik.

Kas maski kandmine on tõhus kaitse koroonaviirusesse nakatumise vastu?

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine.
Riskipiirkondades võib maski kandmisest olla abi. See piirab eelkõige nakkuse edasilevikut nakatunud inimestelt.
Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.
Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel (nt 1m kaugusel ja kestvusega vähemalt 15 min) on soovitatav kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid.
Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada sellega, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP2/FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Milliseid nõuandeid tuleb järgida Hiina Rahvavabariiki reisimisel?

Võimalusel tuleks vältida Hiina Rahvavabariiki reisimist.
Hiinasse reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.
Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.
Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb koheselt võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.
Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?

Sümptomid on gripilaadsed: palavik 38°C, köha, hingamisraskused. Eriti tuleb neile sümptomitele tähelepanu pöörata siis, kui nendele sümptomitele eelnevalt (14 päeva jooksul) on haigestunu reisinud Hiinas, riskipiirkonnas või olnud vahetus kokkupuutes eelnevalt kinnitatud haigusjuhuga.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimisel?

Pärast Hiinast ja eelkõige haiguse riskipiirkonnast (Wuhan, Hubei) saabumist jälgige oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda oma reisist haiguse riskipiirkonda.