Wednesday , 1 December 2021
photo 1508780709619 79562169bc64

Minister Andres Sutt: välismaalt tuleb värvata oskustöölisi ja talente. EKRE, mitte mingil juhul!

“Olen kohtunud erinevate ettevõtetega, meil on puudu oskustööjõust. Kõik riigid räägivad sellest, kuidas meelitada ligi talente. Sellest sõltub, kas Eesti riik ja kultuur säilib. On aeg raputada maha sulase mentaliteet,” ütles minister Andres Sutt vajadusele võõrtööjõu järgi. “Kui keegi ütleb, et tuleb tõsta pensioniiga või tõsta maksukoormust – teda rünnatakse kohe. Kui lahendusena pakutakse võõrtööjõudu, öeldakse, et see pole lahendus. Ükski lahendus ei sobi – mis siis sobib?” esitas minister Tanel Kiik küsimuse.

Eesti Panga korraldatud vestlusringis “Eesti tööränne täna ja homme” osalesid kõigi viie parlamendierakondade esindajad. Ehkki debatt oli Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnutsi kavandatud valimisjärgsesse aega, et kirgi kütvat teemat sisuliselt käsitleda, kulges arutelu tuliselt.

EKRE-t esindanud Jaak Valge möönis alustuseks küll, et kõrgelt kvalifitseeritud tööränne oleks positiivne. Siiski jätkas ta teravas toonis: “Meie migratsioonisaldo kolmandatest riikidest on aastas 3000 inimesega plussis, mida võib nimetada massiimmigratsiooniks.”




Valge osutas, et kolmandiku sisserännanute lähteriiki me ei teagi. „Peame selliste sisserändajate numbrite juures arvestama suurte kuludega, mis lähevad lõimumisele, aga ka pensionidele,“ lausus ta.

Valge osutas kahele varitsevale ohule, nimelt immigratsiooni soodustamine süvendab rahvastiku vananemist. Teiseks: kui võõrtööline toob siia ka oma pere, siis ei pruugi nad tööd leida.

Valge rõhutas, et ühiskonna enamus ei soovi massiimmigratsiooni ning plaan immigratsiooni reegleid lõdvendada läbi ei lähe. Ta tõi veel välja argumendi, et madala palgaga töökohtade loomine võõrtöölistele on tulijatele alandav ja diskrimineeriv.

Valge hinnangul on meil tegu massimigratsiooniga, seepärast, et meie rändesaldo on sarnane 1980-ndate aastatega.

Küsimusele, kust leida siis tööjõudu, vastas EKRE esindaja, et paljud inimesed sooviks tulla tagasi, näiteks 70 protsenti Soomes elavatest Eesti inimestest naaseks, kui nende palgad tõuseks.

“Lõpetada tuleb skeemitamine,“ lausus ta. „Palgakriteeriumit tuleb tõsta, et kolmandatest riikidest tuleks vaid kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud ning hooajatööjõud peakski olema hooajaline, mitte 270 päeva, nagu praegu,” esitas Valge oma nägemuse.

Reformierakonda esindanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vaidles Jaak Valgele vastu. “Olen kohtunud erinevate ettevõtetega, meil on puudu oskustööjõust. Kõik riigid räägivad sellest, kuidas meelitada ligi talente. Sellest sõltub, kas Eesti riik ja kultuur säilib. On aeg raputada maha sulase mentaliteet,” osutas minister vajadusele võõrtööjõu järgi.

Sutt tõi konkreetse näite – kas Bolt jätab oma peakontori siia, on märgilise tähendusega. “Meil on aeg tõsta pea liiva alt välja ning mõelda, kuidas Eesti oleks parim paik elada, töötada ja ettevõtet asutada. Kui tööealine elanikkond väheneb, siis kõik töötajad maksavad rohkem makse – kas oleme sellega nõus?” esitas ta valusa küsimuse.

Minister Sutt: välismaalt tuleb värvata oskustöölisi ja talente

Suti sõnul pole vaja olla minevikus kinni, vaid, tuleb julgelt tulevikule vastu minna, et nii omad inimesed, kui ka need sisserändajad, kes meiega väärtusi jagavad, saaksid siin olla. Ta nägi lahendust võõrtööjõu integreerimises.




Minister kutsus üles lõpetama tontide maalimise ning tõi näitena Rootsi, millest on palju räägitud seoses immigrantidega kaasnevate probleemidega. Sutt rääkis oma muljetest, kui külastas hiljuti Rootsis ABB tehast, kus töötab üle saja erineva rahvuse esindaja, kes tema hinnangul koos sõbralikult toimetavad.

Valge poolt välja toodud massiimmigratsiooni ohule vastas Sutt: “Ükski ettevõtja ei räägi massimigratsioonist, välismaalt värbamine pole lihtne. Lõpetame hirmutamise ja otsime lahendusi, et teha ettevõtete elu kergemaks. Selge, et Eesti rahvus Eestis peab säilima, selles pole kõhklust, kuid peame lahendama oma ettevõtete kasvu vajadused ning leiame mõistliku lahenduse.”

Suti sõnul tuleb üle vaadata küsimus, kuidas kaasata oskustööjõudu ja talente, keda koha pealt ei leia. “Skeemitamist ei soovi ükski kaasaegne ja tulevikku vaatav ettevõte,” lõpetas ta.

Keskerakonda esindanud töö- ja terviseminister Tanel Kiik oli sama meelt Andres Sutiga ning debateeris Jaak Valge sõnadele väidetavast massiimmigratsioonist. “Keegi ei räägi, et kõik uksed on valla ja varsti on siin miljon inimest rohkem. Tormiliselt inimesi juurde ei tule,” kutsus ta üles lõpetama immigrantidega hirmutamine.

Kiik osundas kahele probleemile. “Kui keegi ütleb, et tuleb tõsta pensioniiga või tõsta maksukoormust – teda rünnatakse kohe. Kui lahendusena pakutakse võõrtööjõudu, öeldakse, et see pole lahendus. Ükski lahendus ei sobi – mis siis sobib?” esitas minister küsimuse.

Kiik jätkas, et loomulikult tagasirände soodustamine on oluline teema, kuid väliseestlaste massiline tagasitoomine pole reaalne. Liiatigi on suur osa väliseestlasi pensioniealised ning noorem põlvkond on juba sulandunud välisriikide ühiskonda ning paljud ei räägi enam eesti keeltki.

Kiik tõi välja teisegi leviva väärarusaama. Nimelt kiputakse lihttööd tegevat hooajatöölist ning ja IT sektoris tegutsevat talenti samastama .”Neid ei saa samasse patta panna,” ütles Kiik.

Omaette teemana tõi Kiik välja ka osades ringkondades leviva soovi segregatsiooni kehtestada. “Üdini vale on jagada inimesed põlisrahvaks ja mittepõlisrahvaks, paljudel eestlastel on esivanemaid mitte-eestlaste hulgast. Eesti pole selles mõttes unikaalne, küsimus ei ole mitte assimileerimises, vaid kuidas neid integreerida. Eestis elab 190 rahvuse esindaja, kõigisse tuleb suhtuda ühtemoodi,” kutsus minister üles sõbralikule suhtumisele.




Kiik nägi probleemi lahendusena, et loodaks selge arusaam, kus sektorites on tööjõu vajadust võimalik rahuldada kohalike inimestega ja kus ei saa seda teha. “Käib kohati kaootiline rabelemine, struktuurset plaani pole, see tuleks kiretult teha, sest ei saa lüüa ühe lauaga sektoreid ja piirkondi,” lausus ta. „Selle lahendamiseks on vaja pikka plaani, sest ainult nii saavad ettevõtjad aktiivselt tegutseda.“

Reinsalu: veerand miljonit tööjõus eestlast tuleb välismaalt koju tuua

Isamaa esindaja Urmas Reinsalu hoiatas, et oleme jätkuvalt maailma riikide kontekstis väga väikese põlisrahva hulgaga riiki, sest vaid kaks kolmandikku on põliselanikud. “Eesti peab olema nii väikese rahvaarvuga riik, et eestlased jääksid ikka enamusrahvuseks,” sõnas ta.

Reinsalu sõnul on üleilma veerand miljonit Eesti inimest, kes tuleb tagasi kutsuda. Samuti suurendada kohalike tööhõivet.

Reinsalu pakkus välja, et üle kahe keskmise palga teenivaid sisserändajaid võiks vastu võtta kvoodivabalt, kuid probleemid on lihtsas tööjõus. “Väide, et keegi siia tulla ei taha, on sofism, sest siis me ei peakski sellest rääkima. Kui välistööjõudu on väidetavalt kaks korda kallim värvata, siis ei tookski keegi neid siia,” osutas ta vastuolulistele küsimustele.

Reinsalu osundas, et küsimus on laiemas rahvastikupoliitikas. “Kvoodi eesmärk ei ole tööturu juhtimine, vaid seda tuleb silmas pidada rahvuspoliitilises kategoorias,” lisas ta.

Reinsalu tõi erinevalt Sutist Rootsi välja negatiivse eeskujuna, kus tööjõu lahendamise asemel on Rootsi riik olemusliku probleemi ees. “Peaksime õppima neist probleemidest, mis on Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal, seal on identiteedi küsimus, mis on tekkinud kahe inimpõlve jooksul tehtud valede otsuste tagajärjel,” kutsus ta üles välistööjõusse ettevaatusega suhtuma.

Sotsiaaldemokraatlikku erakonda esindanud Riina Sikkut teravalt meespoliitikute vaidlusesse ei sekkunud ning sõnas ka, et ei soovi riigi tegemiste osas kriitiline olla. Ta sõnas, et meil on 200 000 inimest, kes on hõivamata või vaeghõivatud ning kui suudame need inimesed tööjõuturule tuua, lahendaks see tööjõupuuduse mure. Ta möönis siiski probleemi, et valitseb hirm, et siia tulevad inimesed, kes ei soovi meie kultuuriruumi integreeruda.

Sikkut osutas, et ainult ränderegulatsiooniga ei saa tööjõupuudust kompenseerida. “Enne koroonakriisi oli hõive väga kõrge. Kui jõuame jälle 80 protsendilise tööhõiveni, kas meil on vaja tööjõu rännet?” küsis ta. “Poliitilised valikud tuleb teha, mis on ühiskonnas aktsepteeritavad. Seda, kes on eestlane kes pole – sellel tasemel ei ole võimalik probleemi lahendada.”

Sikkuti sõnul ei tohiks kindlasti hirmutada, vaid lahendada võõrtööjõu mured alates eesti keele õppest kuni perearstideni. Ta ei pidanud vajalikuks välismaalaste seadust muuta, vaid hoopis sotsiaalsüsteemi arendada ja soodustada lõimumist. “Vastasel juhul pinged ühiskonnas kasvavad ning me ei saa kätte kasu. Poliitiline konsensus tuleb selles küsimuses leida,” ütles Sikkut.




KOMMENTAAR: Swedbanki analüütik Mertsina: võõrtööjõu vajadusest me ei pääse

Swedbanki analüüsist selgub, et tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus majandustegevust piirab, on tõusnud viimase 14 aasta kõrgeimaks. Kas tööjõupuuduse ainus lahendus on võõrtööjõud või on võimalik olemasoleva tööjõu ümberõpe ja töötute rakendamine? Milline on meie tööjõuturu ressurss arvestades tööstusettevõtete vajadust?

Vastab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ettevõtted teadvustavad hästi vajadust investeerida rohkem tootlikkuse parandamisse ja selleks, et asendada üha rohkem kallimaks muutuv tööjõud masinatega ning parandada tootlikkust. Nii ongi töötleva tööstuse ettevõtete tootlikkus viimasel viiel aastal paranenud. Kui aga vaadata pikemas ajas ettepoole, siis on olukord tööturul väga suurte väljakutsetega. Probleem ei seisne mitte ainult tööealise elanikkonna vähenemises, vaid ka ettevõtete kvalifikatsiooninõuete tõusus, mida Eesti tööjõuturg piisavalt ei rahulda. Seega on vaja investeerida rohkem nii kutseõppesse, kui ka kõrgharidusse. See aga eeldab, et kutseõpe ja reaalained koos tööstusele vajaliku kõrgharidusega noorte jaoks huvitavad on. Haridusse investeerimine aga annab tulemusi aastate pärast. Samas ei pääse me ka vajadusest kasutada tööstuses rohkem võõrtööjõudu, vähemalt lähiaastatel.

Jaga

Vaata ka:

file 20191211 95111 fbz9rf

ILM: Neljapäev 2.12 – Sajab lund ja tuiskab, õhutemperatuur on -17..-8°C

Öösel: Pilvisus tiheneb. Saartelt alates hakkab lund sadama, vastu hommikut ka mandri lõunaosas, paiguti tuiskab. …

louis hansel wVoP Q2Bg A unsplash scaled

Ministeeriumi teatel käivad väljas söömas vaid jõukamad inimesed

Programmi Eesti Maitsed juht Aivar Hanson käis toitlustussektori nimel välja ettepaneku, mis aitaks niigi keerulisse …

Tanel Kiik crop scaled

Terviseminister Tanel Kiige väljavahetamisel võib olukord hoopis hullemaks minna

Tänasest Kaja Kallase portreeloost selgub muu hulgas, et peaminister ei taha tervise- ja tööminister Tanel …

jaunt and joy of EmRp0jwg unsplash scaled

USA: Venemaa võimaliku kava kohta tungida Ukrainasse on tõendeid

USA on näinud asitõendeid, mis viitavad võimalikule Venemaa sissetungi kavale Ukrainasse, ütles kolmapäeval Ühendriikide välisminister …