Probleemid lihaste ja liigestega on nii Euroopa kui Eesti kõige sagedasemad kutsehaigused. Nende all kannatavad nii haiglaõed, sanitarid, põllumehed kui kontoriametnikud – kõik, kes tõstavad raskusi või töötavad pidevalt ühes ja samas asendis.
Hästi kujundatud töökoht peaks kutsehaiguse tekkimise ära hoidma. Paraku on käe- ja seljavalu tekkepõhjused palju keerukamad. Vaatlused on näidanud, et tihti tekivad sellised kaebused kehvas tujus olevatel töötajatel ja nendel, kes pidevalt muretsevad enda tervise pärast.
Lisaks seostavad mõned uurimused valu ja tööga rahuolematust. Seetõttu on osad töötervishoiuteadlased arvamusel, et krooniliste selja- ja randmevalude tekkimises mängib olulist rolli notseeboefekt – kui inimene teab, et tema amet võib tekitada seljaprobleeme, hakkabki tal selg valutama.
Inglise Southamptoni ülikooli juhitud rahvusvaheline uuring üritas küsimusele vastust leida. Selleks küsitlesid teadlased 18 riigis ligi 12 500 inimest.
Eestis koordineeris uuringut Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Eda Merisalu. Uuritavateks olid hooldushaiglate sanitarid, Tartu ülikooli kliinikumi õed ning kontoriinimesed Tartu ülikoolist ja Eesti maaülikoolist. Muudes riikides küsitleti ka postitöötajaid, õmblejaid ja tööstustöölisi, kes on pidevas sundasendis.
Kõik uurijad kasutasid standardset küsimustikku. Uuringus osalejad hindasid, kas nad olid viimase kuu jooksul tundnud valu seljas või randmetes. Samuti kirjeldasid nad oma töökoormust, vajadust tõsta raskeid esemeid ja arvutikasutust. Lisaks hindasid osalejad töötempot ja oma vaimse tervise olukorda.
Samuti tuli vastata küsimustele töö turvalisuse ja töökaaslastega läbisaamise kohta. Veel huvitas teadlasi arstiabi kättesaadavus ja see, kui kerge oli uuringus osalejatel haiguslehele jääda.
Erinevad kaebused
Kõik küsitletud olid 20-59 aastat vanad ja töötanud oma töökohal vähemalt ühe aasta. Kõige rohkem osales uuringus haiglaõdesid ja kontoriametnikke.
Uuringus osalenutest kurtis viimasel kuul alaseljavalu keskmiselt 22 protsenti ja randmevalu 14 protsenti. Mida suurem oli töötajate füüsiline aktiivsus, seda vähem valu üle kurdeti.
Eri maades oli kaebuste hulk väga erinev. Näiteks meditsiiniõdede hulgas oli alaseljavalude erinevus ligi neljakordne. Pakistanis kurtis valu üle keskmiselt 9,6 protsenti õdedest, Eestis seevastu 39,8 protsenti ja Nikaraaguas 48,6 protsenti.
Randmevalukaebuste hulk varieerus koguni 14 korda: Pakistanis 2,2 protsenti, Jaapanis 2,3 protsenti, Eestis 6,8 protsenti, Brasiilias 31,3 protsenti ja Nikaraaguas 31,6 protsenti.
Üldjoontes kippusid haiglas töötajatel valutama seljad, kontoritöölistel seevastu randmed. Haigusnähtusid esines rohkem naiste hulgas, samuti suitsetajatel ja vanemaealistel.
Uuringu tulemusel tekivad seljavalu ja randmemured nendel, kes tõstavad pidevalt raskusi ja teevad kätega ühesarnaseid liigutusi. Samuti kurtsid valude üle rohkem need, kes pidid töötama kiiresti närvilises õhkkonnas ega saanud ise oma puhkeaega plaanida.
Alaseljavalu võimendus, kui inimesed ei tundnud end töökoha suhtes turvaliselt. Ka kehva vaimse tervise puhul kurdeti rohkem liigest- ja lihasvalusid. Samuti tekkis sellistel inimestel rohkem erinevaid hingeelust põhjustatud kehalisi vaevusi.
Riikides, kus töötajad sai kerge vaevaga minna töötervishoiuarsti juurde, esines valusid oluliselt rohkem. Uuringus osalevate riikide töötusmääral ja sotsiaalsüsteemil polnud valude levikule olulist mõju.
Eelarvamus, et tehtav töö on tervisele kahjulik, siiski ei suurendanud randmevalude esinemise tõenäosust. Pigem on tõenäoline, et pidev stress kurnab keha ja soodustab lihas- ja liigesvalude teket.
Selja- ning randmevalu levik riigiti on väga erinev ja vaid osaliselt selgitatav isiklike ja sotsiaalmajanduslike riskiteguritega. Samuti mõjutavad inimese vaimne seisund ja tervisekäitumine valude esinemist ning nendega toimetulekut.
“See, kuidas inimene tööstressiga toime tuleb, sõltub tema teadmistest ja kogemustest, hoiakutest, enesehinnangust ja tervisekäitumisest. Maailmas on palju positiivseid näiteid sellest, kuidas töötajate teadlikkuse parandamise ja hästi kujundatud töökohtade abil saab kutsehaigusi ennetada ning vähendada seeläbi haiguste tõttu töölt puudumisi,” selgitas uuringu tarbeks andmeid kogunud Tartu ülikooli doktorant Tiina Freimann.
