Arenguruumi on, kuid Eesti mehe südametervis muudkui paraneb. Tunnustatud eksperdid vastavad, kuidas südame-varesoonkonna tervist hoida ja kontrollida
„Nii nagu on keeruline jõuda viie rikkama, on keeruline jõuda ka viie tervema riigi hulka, proovima aga peab,“ kirjeldab Medita kliiniku meestearst ja uroloog Kristo Ausmees Eesti mehe tervist ja toob välja, et meie meeste tervis on Euroopa keskmine. Ta lisab, et tulemus sõltub inimeste terviseteadlikkusest, mis täna nooremate meeste hulgas on kindlasti tõusuteel.
Tunnustatud kardioloog, PERHi ja Confido arst prof Margus Viigimaagi rõhutab, et aastatega on südametervis Eestis oluliselt paranenud ja inimesed on muutumas järjest terviseteadlikemaks. “Kuni 65-aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on alates 1994. aastast nii meeste kui naiste seas vähenenud üle 50%. Viimase 15 aastaga on see vähenemine olnud meeste seas 40% ja naiste hulgas 30%,” toob professor välja statistika. Samas on südame- ja veresoonkonnahaigused valdavad surmapõhjused Eestis, võrreldes vähiga, esineb neid üle kahe korra rohkem (vahekord 8000/3800). Ka meditsiinilabori SYNLAB Eesti laboriarst dr Meeli Glükmann kinnitab, et kuigi südamehaigustesse suremuse tase on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme sellele oluliselt lähenenud.
Aga miks on meeste tervis naiste omast kehvem?
Peamine põhjus, miks mehed naistest enam südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestuvad seisneb prof Viigimaa sõnul sugudevahelisest erinevusest. “Loodus on seadnud nõnda, et naised on südamehaiguste vastu paremini kaitstud ning kuni 50 eluaastani esineb neil väga harva infarkte.” Erineda võib see muidugi suitsetamise korral või naistel, kellel on hormonaalseid probleeme.
Olulist rolli mängib ka elustiil. Naised hoolivad enda eest rohkem ning on tervislikumad ja terviseteadlikumad. Margus Viigimaa sõnul on meestel oluliselt rohkem riskikäitumist. “Mehed enamasti liiguvad vähem, nad suitsetavad rohkem, tarbivad enam alkoholi, söövad vähem puu- ja juurvilju, kuid jälle liiga palju loomseid rasvu. Muidugi on meestele rohkem omane ka stress, ülepingutamine ja vähene uni.” Uroloog Kristo Ausmees on Viigimaaga päri, kuid lisab omalt poolt, et mehe tervise suurimate riskitegurite hulka kuulub ka sotsiaalse suhtlemise ja perekonna toe puudumine, riskikäitumisest muidugi ka mõnuained, polügaamne seksuaalelu ja perekondlik eelsoodumus, mida muuta ei saa.
Organism on tervik, kõik on suuremal või vähesel määral seotud
Kristo Ausmees nendib, et meeste seksuaalelu probleemid ja veresoonkonnahaigused on nii otseses kui ka kaudses seoses. “Seksuaalelu probleeme mõjutavad lisaks verevarustuse halvenemisele ka hormonaalsed ja kasvajalised haigused, põletik suguteedes, ja F-diagnoosiga ehk vaimse pinge ja stressiga seotud patoloogiad,” lisab uroloog.
Ka prof Viigimaa toob esile meeste seksuaaltervise ja südame-veresoonkonna haiguste seotuse. “Kui erektsioonihäire tekib alla viiekümne aastasel mehel, annab see tõsise kahtluse, et tegemist võib olla arteriaalse veresoone kahjustuse ja häirega.” Ta lisab, et vahe erektsioonihäire ja tõsise infarkt või ajuinsuldiga on keskmiselt neli aastat, mispärast erektsioonihäirega mehi tuleks kindlasti uurida. Seda selleks, et olla kindel, et tegemist ei ole südames tekkiva häirega. “Kui ühtedes arterites on juba tekkinud lupjumine, võime kahtlustame seda ka teistes,” rõhutab Viigimaa taas südame ja seksuaaltervise vahelist seost.
Südame-ja veresoonkonnahaiguste 50% vähenemise taga on korralik ennetustöö ja teadmiste kasv
Suurem osa rahva tervise paranemise taga on ennetustöö ja primaarne preventatsioon. Lisaks on palju paranenud südameravi. “Olemas on ööpäevaringne infarkti raviteenistus, kaasaaegsed südamestimulaatorid ja kõiksugused ravivõimalused,” kirjeldab professor Viigimaa. “Paranenud on nii südamepuudulikkuse, hüpertensiooni ja kõrgvererõhutõve ravi. Ka diabeedi ravi on läinud palju paremaks, mis on otseselt südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkega seotud. Seda seepärast, et diabeedi patsiendil on palju kõrgem infarkti ja insuldi risk.”
Inimesed on hakanud oma südamenäitajaid kontrollima juba enne haiguste sümptomite ilmnemist. Prof Viigimaa räägib, et veremarkerite kohta on aegamisi juurde tulnud väga palju uusi teadmisi ning leitud riskitegureid, mida saab verest määrata ning mille alusel südame-veresoonkonna haiguste riski saab veelgi täpsemini selgitada.
Mida ütleb veri meie südame- ja veresoonkonna tervise kohta?
SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann kinnitab, et ka mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame– ja veresoonkonna haiguste tekke riske juba varakult.
Sellisteks sagedamini määratavateks näitajateks on üldkolesterool ja teised vere lipiidid (LDL-kolestrool, HDL-kolestrool ja triglütseriidid). “Suurenenud LDL- kolesteroolisisaldus, mida nimetatakse ka “halvaks” kolestrooliks veres on üks peamiseid veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis on riskifaktoriks ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekkes,” selgitab dr Glükmann. Prof Viigimaa lisab siinpuhul, et iga täisealine peaks teadma oma kolesterooli väärtust.
Südamehaiguste tekke riskide hindamiseks kasutatakse ka üldkolestrooli ja HDL-kolestrooli, samuti LDL-kolesterooli ja HDL-kolestrooli suhete hinnangut.
Kasulike analüüside hulgas, mis näitavad, kas süda töötab nii nagu peab, toob laboriarst välja ka glükoosi ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletiku olemasolu näitaja. “Glükoos on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele,” selgitab doktor ja lisab, et kõrge glükoositase koormab liigselt südant ja kahjustab veresooni. Muidugi on olulisel kohal ka naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi sisaldus veres. Näiteks viitavad kaaliumi normist erinevad väärtused südame-, aga ka neeru- maksa-, lihaskahjustuste esinemisvõimalusele.
Kindlasti on väga oluline analüüs ning südame- ja veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud ka lipoproteiin (a). “Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame-veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda,” selgitab dr Glükmann ja lisab, et arstid soovitavad analüüsi, kuna kõrgenenud väärtuseid esinevad kogunisti 20-30% inimestest ning tulemuse teada saamisel on võimalik südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisega teadlikult tegelema hakata.
Nii laboriarst dr Glükmanni kui ka kardioloog prof Viigimaa sõnul tuleks aeg-ajalt kontrollida ka kilpnäärme funktsioone. Viigimaa räägib, et kilpnäärmehaiguseid ja -kahjustusi on väga palju ning kilpnäärme nii üle- kui alatalitlust mõjustab tegelikult ka südant ja veresooni. “Seega pole see ainult kilpnäärmeküsimus, vaid väga palju seotud ka südametervisega,” ütleb ta.
Prof Viigimaa toonitab, et iga täisealine inimene peaks teadma oma põhilisi südametervise näitajaid ning lisab, et oma südame-veresoonkonna tervise nimel peaksime jälgima ka oma vererõhku ja vööümbermõõtu. Ta toob välja, et erinevalt naistest kipub meeste vererõhk olema sageli kõrgem juba varajases eas ning vööümbermõõt on isegi täpsem näitaja, kui kehamassiindeks selleks, et hoiduda südamehaiguste riskidest.
“Vahel me leiame vereanalüüsidest väga huvitavaid ja ootamatuid leide, mis paneb paratamatult mõtlema, et kui oleksime varem analüüse teinud, oleksime rasketele haigustele jälile saanud väga palju varem,” nendib prof Viigimaa ja toob välja, et raskeid haiguseid saab vahel väga edukalt ravida juhul, kui need õigeaegselt avastada. Ka meestearst Kristo Ausmees peab terviseuuringuid loomulikult oluliseks ja soovitab tervisenäite uurida juba enne haigussümptomite ilmnemist. “Ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. Seda nii ajaliselt, rahaliselt kui ka vaimselt,” ütleb ta.
Millal on õige aeg hakata oma südame tervise eest kohe erilist hoolt kandma?
Prof Viigimaa sõnul on kõige olulisem iga südamehaigusi ennetada meestel vanuses 30-50 ja naistel vanuses 40-60. Siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema. Uroloog Kristo Ausmehe soovitus on, et mehed kontrolliksid oma tervisenäitajaid alates 30 eluaastast iga viie aasta tagant rutiinis, probleemide ilmnemisel edasi vastavalt arsti soovitusele.
Südamehaiguste jätkuva langustrendi tagamiseks peaksime rohkem tähelepanu pöörama tervislikule toitumisele, sööma rohkem kala, puu- ja juurvilju ning vähem rafineeritud suhkruid, soola ja loomseid rasvu. Muidugi vältida ka suitsetamist, mille langustrend on kindlasti ka südame- ja veresoonkonnahaiguste vähenemise taga. Margus Viigimaa toob välja, et toitumise ja kehalise tegevuse harjumused tekivad juba lapsepõlves. “Perest sõltub väga palju, milline on lapse toitumine ning kas lapsed ja lapselapsed on spordirajal kaasas või kas ema-isa üldse spordivad,” räägib ta. “Aastad 10-30 ei ole kindlasti vähemtähtsad, võibolla isegi rohkemgi kui 30-50. Kahjuks näeme iga päev seda, et noor inimene tervist väga ei tähtsusta. Kuigi tervis on noorele teiste teemade hulgas alles kümnendal kohal, oleks meie huvi ja ülesanne, et see oleks ikkagist olemas ja näiteks kümnenda koha asemel tõuseks hoopis kaheksandale kohale.”
„Teades, kui palju saame väikese vaevaga isesüdame heaks teha, miks ei võiks inimene olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda pahedest ning juba 20ndatest i kord aasta või paari tagant vajalikke näitajaid kontrollida. Lihtsalt selleks, et süda oleks rahul,“ räägib südame eest hoolitsemisest SYNLABi laboriarst dr Glükmann.
Kui küsime uroloog Kristo Ausmehelt, mida mees oma tervise, sh seksuaal- ning südame ja veresoonkonna tervise heaks teha saaks, vastab ta, et lisaks tervislikule toitumisele, liikumisele ja puhkamisele, tuleks loomulikult ka regulaarselt seksida, sest regulaarsus on hästi töötava süsteemi alustala.
Kokkuvõtteks rõhutame prof Viigimaa sõnu, et iga täisealine inimene peaks teadma oma tähtsamaid südame tervise näitajaid. „Ikka ennetada ja elada tervislikult, nii on meil ka tervelt elatud aastaid võimalikult palju.“
Allikas: https://minu.synlab.ee
