Et inimene suudaks sõidukit juhtida, peavad korralikult toimima tema nägemis-, motoorne ja kognitiivne funktsioon. Mis saab aga siis, kui mõni neist funktsioonidest saab kahjustada ja inimene muutub oma tervise tõttu liikluses ohtlikuks?
ITK töötervishoiuarsti Karin Sarapuu sõnul on sõiduki juhtimisel oluline inimese kolme funktsiooni korralik toimimine. “Nägemisfunktsioon, motoorne funktsioon ja kognitiivne funktsioon on kõik sõidukijuhtimiseks olulised ning need funktsioonid inimese vananedes paratamatult nõrgenevad. Nägemise puhul ei ole tähtis ainult hea kaugnägemine, vaid ka vaatevälja selgus ning adaptsioon valgusele,” selgitas Sarapuu.
Tema sõnul tuleb arvestada, et kutselised sõidukijuhid põevad rohkem erinevaid kroonilisi haigusi. “Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kaugsõidujuhtidel esineb keskmisest kaks korda rohkem rasvumist, nad suitsetavad keskmisest ligi kolm korda sagedamini ning samuti esineb neil kaks korda rohkem 2. tüüpi diabeeti. Eestis on vanemaealiste kutseliste juhtide osakaal kasvamas, sest see on üks ameteid, mida paljud vanemad mehed oskavad,” ütles Sarapuu arutelul.
Eakate juhtide osakaal kasvab
Eestis on ligi 640 000 juhiloa omanikku ning viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016. aastal oli kõigist liikluses hukkunutest üle 65-aastaseid neljandik ja paljud neist olid ise autoroolis. Kutseliste juhtide termin on tänapäeval samuti laiemaks muutumas.
Sarapuu sõnul tasub Eestis mõelda ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele. “Näiteks Prantsusmaal on ravimite pakendid märgistatud rohelise, kollase ja punase märgiga lähtudes ravimi mõjust sõidukijuhile. See vääriks ka Eestis rakendamist, et nii apteeker kui ka sõidukijuht ja tema lähedased näeksid ravimi võimalikku mõju juhtimisele,” lisas dr Sarapuu.
ITK kardioloog Anu Hedman tõi näite Rootsist, kus alates 2010. aastast on arstidel kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida. “Rootsis kaotas 2015. aastal tervislikel põhjustel juhtimisõiguse 4318 inimest, liiklussurmade arv on Rootsis Euroopa Liidu üks väiksemaid. Eestis arstidel sellist kohustust seadusega ette nähtud ei ole, kuid see on üks võimalus, mida liiklusohutuse parandamiseks tasub kaaluda,” arvas Hedman.
Liiklusõiguse ekspert, vandeadvokaat Indrek Sirk kahtles vajaduses Rootsi praktikat ka Eestis rakendada. “Ma ei ole kindel, et arstidele seadusega teavituskohustuse panemine oleks õige samm. Arsti töö on inimese aitamine, mitte karistamine. Praktikas võib see teavituskohustus tähendada, et inimesed lihtsalt ei tule enam arsti käest abi küsima, kui nad arvavad, et sellega võib kaasneda võimalus juhilubadest ilma jääda. Kutselistel juhtidel tähendab see ju ka võimalikku töökoha kaotust,” selgitas Indrek Sirk.
Oskused proovisõiduga proovile
ITK neuroloogiakeskuse juhi Toomas Toomsoo hinnangul on erinevate neuroloogiliste haiguste puhul oluline nii patsiendi kui ka patsiendi lähedaste teadlikkus. “Näiteks kerge dementsussündroomiga patsiendid peavad iga 6-12 kuu tagant tegema neuropsühholoogilisi teste ja vajadusel hinnatakse nende sõiduoskust ka proovisõidul. Väga oluline on sealjuures teiste pereliikmete või hooldaja arvamus patsiendi sõiduvõimekuse kohta, sest nemad puutuvad temaga pidevalt kokku,” ütles Toomsoo. Samuti on suureks probleemiks epilepsia ja selle haigushood. Sellistel puhkudel on äärmiselt oluline ravimite korralik tarvitamine, mis võimaldab sääraseid seisundeid, mis muidu oleksid keelavaks või takistavaks, kontrollida.
Arvestades inimeste pingelisi töögraafikuid on sõidukijuhtide oluliseks terviseriskiks ka uneapnoe. Pulmonoloog Eve-Mai Kuulpaki sõnul kuulub uneapnoe alates 2016. aastast haiguste ja seisundite alla, mille olemasolul või selle kahtlusel kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. “Uneapnoe tekke üheks suurimaks riskiteguriks on rasvumine, eriti rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda. Kui inimese kehamassi indeks on üle 35 ja kaelaümbermõõt meestel üle 43 cm ning naistel üle 40 cm, peaks kindlasti uneuuringutele tulema,” rõhutas Kuulpak.
Vastutab juht ise
Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul on Eesti õigussüsteem sõidukijuhi tervisetõendi osas tänapäeval pigem arsti säästev. “Arstlik kontroll on sõidukjuhtimiseks vajalik iga 10 aasta tagant, üle 65-aastastel inimestel ja kutselistel juhtidel iga 5 aasta tagant. Juhul, kui inimene selle 10 aasta jooksul haigestub mõnda haigusesse, mis võib mõjutada tema võimet liiklusvahendit juhtida, siis peab arst sellest kindlasti patsienti teavitama. Edasi on juba patsiendi enda otsustada, kuidas ta käitub. Seaduse kohaselt ei ole arst kohustatud Maanteeametit inimese haigusest teavitama. Seega on väga oluline inimese enda ja tema lähedaste teadlikkus autojuhtimisega seotud võimalikest terviseriskidest. Sõidukijuhi tervisliku seisundi eest vastutab eelkõige juht ise,” ütles Indrek Sirk.
Allikas: virtuaalkliinik.ee
