Millal kutsuda kiirabi ja kuidas kiirabi tööd hõlbustada? Õnnetus ei hüüa tulles ning ootamatult võib inimese enda või tema lähedase tervislik seisund vajada kiiret arstiabi. Sageli on aga raske hinnata, kas kannatanut saaks ravida koduste vahenditega, ise haiglasse transportida või tuleb tõesti välja kutsuda kiirabibrigaad. Tänases ’’Tervisepooltunnis“ vestleme Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Lilian Läätsega, kes annab soovitusi, kuidas muuta kiirabimeeskonna töö võimalikult lihtsaks. Millised olukorrad vajavad kiirabi, kuidas anda juhiseid asukoha leidmiseks ja kuidas pingelises olukorras käituda?
näiliselt tervel inimesel tekkis teadvuse kaotus, teadvusehäire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;
abivajajal on järsku tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;
abivajajal on tekkinud tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevendu pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti nõuandetelefonilt 1220 antud soovituste järgimist;
abivajajal on tekkinud pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;
esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvusehäired;
on tekkinud tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;
on äkki tekkinud allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;
abivajajal on võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;
näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;
abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast mida ei taastu inimesel hingamine, teadvus;
esinevad vigastused või trauma, kus abivajaja ei saa selle järgselt seista püsti või liigutada kätt, jalga või toetuda sellele;
tekkis põletus kõrgest temperatuurist, keemilisest ainest või elektrist ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;
abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired. Mürgistusnähtude või kahtluse korral mürgistusele saad alati küsida nõu Mürgistusteabekeskuse infotelefonilt 16662, mis töötab 24/7.
KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?
Helista hädaabinumbrile 112 – kõne on kõigile tasuta;
räägi rahulikult juhtunust (kellega, mis, millal, kus juhtus?);
vasta lühidalt, täpselt ja ausalt Häirekeskuse küsimustele;
ära katkesta kõne enne selleks loa saamist;
ära lahku abivajaja juurest ning hoia telefon vaba, et Häirekeskus saaks vajadusel tagasi helistada;
kui abivajaja seisund muutub oluliselt (paraneb või halveneb veelgi), helistage uuesti 112.
