Mineraalidest on esindatud kaalium, magneesium, vask, mangaan, raud, fosfor ning kaltsium. Makrotoitainetest leidub neis marjades süsivesikuid, sealhulgas kiudaineid ja suhkruid nagu glükoos ja fruktoos. Valku sisaldavad viinamarjad vähe ning rasva peaaegu üldse mitte.
Viinamarjad sisaldavad kiudaineid
Kiudainetel on palju tervistavaid omadusi. Esmalt on need toiduks meie soolestikubakteritele, võimaldades kasulikel mikroobidel paljuneda ning soodustada seedimist. Piisav kiudainete manustamine vähendab ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ning aitavad sel moel vältida veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu pärast söömist. Lisaks kiirendavad kiudained toidumassi edasiliikumist peensooles ja soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist.
Viinamarjad on head südamele
Viinamarjad sisaldavad kaaliumi, mida inimese keha vajab selleks, et kanda edasi närviimpulsse, tagada vere happe-aluse tasakaal ning normaalne süsivesikute ainevahetus. Kaalium on üks olulisemaid südame tervise mõjutajaid, olles ka elektrolüüt, mis reguleerib südame rütmi. Samuti on kaalium vajalik lihaste ning närvide korralikuks funktsioneerimiseks.
Tumedad versus heledad viinamarjad
Kui võrrelda tumeda värvusega viinamarju heledate marjadega, siis toitainete profiili poolest nad ei erine. Küll aga sisaldavad tumedat värvi ehk punased ja lillad viinamarjad rohkem kasulikke antioksüdante nagu näiteks antotsüaniini ja reservatrooli.
Pese viinamarju
Viinamarjad kuuluvad enim pritsitud ja taimekaitsejääke sisaldavate põllukultuuride hulka. Seega tuleks viinamarjad enne söömist korralikult pesta ja loputada! Testid on näidanud, et köögi- ja puuviljade leotamine soodavees eemaldab nende pinnalt osade pestitsiidide jäägid. Aluseline soodavesi lagundab pestitsiidid ja need saab veega vilja pinnalt lihtsalt maha uhtuda. Pane köögi- või puuviljad suurde kaussi, puista neile soodat ja lase peale soe vesi. Jäta 20-30 minutiks ligunema ja loputa üle. Täpne sooda kogus pole oluline, sest vähem on parem kui mitte midagi, aga võid võtta aluseks retsepti 1 tl soodat 2 kl vee kohta.
Miks viinamarjad on kasulikud?
Kõige vanemad kasvatajad on tegutsenud Gruusias, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Viinamarjad ja vein olid au sees nii Vana-Egiptuses, Kreekas kui Roomas. Viinamarju kasutati söögitegemisel ning samuti sotsiaalsetes rituaalides. Viinamarjadega seotud kombed ja rituaalid on ka nüüdsel ajal au sees. Tänapäeva inimeste lemmikud on värsked viinamarjad, rosinad ning loomulikult armastatakse mekkida veini.
Toitained viinamarjades
100 grammist viinamarjadest leiab C-, K-, E-, A-, B5- ja B6-vitamiini, tiamiini, riboflaviini ning niatsiini. Mineraalidest on esindatud kaalium, magneesium, vask, mangaan, raud, fosfor ning kaltsium. Makrotoitainetest leidub neis marjades süsivesikuid, sealhulgas kiudaineid ja suhkruid nagu glükoos ja fruktoos. Valku sisaldavad viinamarjad vähe ning rasva peaaegu üldse mitte.
Viinamarjad sisaldavad C-vitamiini
Viinamarjad sisaldavad C-vitamiini, mille sünteesimise võime on inimorganism evolutsiooni käigus kaotanud. Seega peame selle eluks vajaliku vitamiini kätte saama igapäevasest toidust, süües C-vitamiini rikast taimset kraami iga päev. Piisavas koguses C-vitamiini tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, samuti kolesteroolitaset ning vererõhku. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
Viinamarjad sisaldavad K-vitamiini
K-vitamiinist räägitakse vähe, kuigi see rasvlahustuv vitamiin on inimese luustiku jaoks väga oluline element. Nimelt kasutab meie organism K-vitamiini, et anda luudele hea tihedus ja tervis. Peale selle on seda vitamiini vaja ka vere hüübimiseks ja veresoonte heaks terviseks.
Pese viinamarju
Viinamarjad kuuluvad enim pritsitud ja taimekaitsejääke sisaldavate põllukultuuride hulka. Seega tuleks viinamarjad enne söömist korralikult pesta ja loputada! Testid on näidanud, et köögi- ja puuviljade leotamine soodavees eemaldab nende pinnalt osade pestitsiidide jäägid. Aluseline soodavesi lagundab pestitsiidid ja need saab veega vilja pinnalt lihtsalt maha uhtuda. Pane köögi- või puuviljad suurde kaussi, puista neile soodat ja lase peale soe vesi. Jäta 20-30 minutiks ligunema ja loputa üle. Täpne sooda kogus pole oluline, sest vähem on parem kui mitte midagi, aga võid võtta aluseks retsepti 1 tl soodat 2 kl vee kohta.
