- Ebapiisav uni. Enamik inimesi vajab öösel 7-8 tundi und. Kui sa ei saa piisavalt magada, võid sa tunda end kogu päeva väsinuna ja uimasena.
- Stress. Stress võib tekitada väsimust, ärevust ja muid vaimseid häireid. Kui sul on palju stressi, võib olla raske keskenduda ja olla produktiivne.
- Depressioon. Depressioon on vaimuhaigus, mis võib põhjustada väsimust, kurbust ja huvipuudust igapäevaste tegevuste vastu.
- Füüsilised haigused. Mitmed füüsilised haigused, nagu aneemia, diabeet ja kilpnäärmeprobleemid, võivad põhjustada väsimust.
- Meditsiinilised ravimid. Mõned ravimid, nagu antidepressandid, allergiaravimid ja vererõhuravimid, võivad põhjustada väsimust.
Kui sa oled tihti väisunud, on oluline pöörduda arsti poole, et välistada any meditsiinilised põhjused. Arst võib teha vereanalüüse ja muid uuringuid, et määrata väsimuse põhjus.
Siin on mõned näpunäited väsimuse vähendamiseks:
- Saa piisavalt und. Proovi minna magama ja ärgata samal ajal iga päev, isegi nädalavahetustel.
- Jälgi oma une kvaliteeti. Veenduge, et teie magamistuba oleks pime, vaikne ja jahutatud.
- Hoidke end aktiivsena. Regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata parandada une kvaliteeti ja vähendada väsimust.
- Söö tervislikku toitu. Sööge palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja tervislikke rasvu.
- Vältige alkoholi ja kofeiini. Alkohol ja kofeiin võivad häirida und ja suurendada väsimust.
- Halla stressi. Leidke tervislikke viise stressi leevendamiseks, näiteks treenimine, lõõgastustehnikad või meditatsioon.
Kui sa järgid neid näpunäiteid ja sa oled ikka veel väisunud, võib olla vaja pöörduda professionaalse abi poole.
