Mõnikord võib peale hammaste pesu näha hambapastas verd. Ehmatav leid võib viidata tõsisele igemehaigusele, aga ka valele hambapesutehnikale.
Igemehaigused saab laias laastus jagada kaheks: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hamba kinnitusaparaati kahjustav põletik, kirjutab Unimed Ühendatud Kliinikute hambaarstKatrin Abel.
Enamasti põhjustab neist esimest mikroobidest koosneva katu kogunemine hammaste igemepiirile ehk lihtsamalt öeldes puudulik suuhügieen. Samuti aitavad tõve tekkele kaasa ka suitsetamine, geneetiline eelsoodumus, diabeet, hormonaalsed muutused (nt rasedus), stress, mõned ravimid ja üldhaigused.
Igemepõletiku ehk gingviidi esimeseks tunnuseks ongi igemete veritsus, mis ilmneb hammaste puhastamisel. Kui midagi ette ei võeta ja hambakattu aina koguneb, süveneb põletik nõnda, et ige tursub ning muutub punetavaks ja hellaks. Märkimisväärseid vaevusi gingiviit siiski veel ei põhjusta.
Järgmine samm – parodontiit
Ravimata gingiviit võib areneda edasi parodontiidiks. See krooniline haigus ei ole enam naljaasi, vaid võib hävitada hambaid ümbritseva luu, tekitada hammaste liikuvust ning hiljem põhjustada lausa hammaste välja kukkumist.
Kuna ka parodontiit alguses endast väga märku ei anna, võibki ta kulgeda salakavalalt nii, et inimene ise haiguse olemasolust midagi ei tea. Sümptomid on samad, mis gingiviidi puhul, lisaks võib tekkida halb hingeõhk ja maitse suus ning haiguse hilisemas faasis hammaste liikuvus, mäda eritumine igeme vahelt ja valu.
Tasub teada, et gingviiti on võimalik täielikult välja ravida, kuid parodontiidi tekitatud kahjustused on paraku pöördumatud, sest hävinud igeme- ja luukudet ei ole võimalik enam taastada.
Igemepõletiku ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk hambakatu ja selle kogunemist soodustavate faktorite (nt hambakivi, ebatäpsed täidised, ravimata hambad) eemaldamine hambaarsti juures ning edaspidi õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine. Kõige tähtsam on pidev kodune väga hea suuhügieen: regulaarne põhjalik hammaste pesemine ning ka hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjakesega nii, et hammastele ei jääks hambakattu.
Ära lõhu hambaharjaga oma igemeid
Mitte alati ei viita veritsus hambapesu ajal igemehaigustele – see võib anda märk sellest, et tegutsed hambaharjaga suus liiga jõuliselt.
Liigse jõuga pesemist sageli ise ei tunnetata, kuid igemed reageerivad hambapesule veritsusega. Kui nüüd valel viisil harjamist jätkata, viib see igeme taandumiseni ning seega hambakaelte paljastumiseni. Sellisel juhul tunduvad hambad justkui pikemad ja igeme äärest kollakamad, sest tumedam hamba juure pind on nähtavale tulnud. Samuti võivad hambad muutuda tundlikumaks.
Võiks ju tunduda loogiline, et tugevama harjaga saab hambad paremini puhtaks, kuid eelista tõsiste kahjustuste vältimiseks alati tihedate harjastega pehmet ehk soft hambaharja. Hambaid puhastades hoia harja käes nagu pliiatsit, et sa ei saaks sellega liiga tugevasti hammaste vastu suruda.
Hambahari olgu puhastades 45-kraadise nurga all poolviltu igeme ääre ja hambakrooni vastas, sest nii puhastab hari hambad ka igeme äärest puhtaks. Liiguta harja lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2–3 hambal korraga, esimesi hambaid puhasta üles-alla liigutustega. Kindlasti tuleb lisaks pesemisele kasutada ka hambaniiti või hambavahe harjakesi.
Alliaks. Virtuaalkliinik.ee
