Valitsus kiitis 29. septembril heaks järgmise aasta eelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning saadab need arutamiseks Riigikogule. Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides. Anname lühiülevaate sotsiaalministeeriumi prioriteetidest riigieelarves.
Riik toetab perede toimetulekut ja pakub kindlustunnet perelisa planeerimisel
2023. aastast panustab riik senisest enam lastega perede majanduslikku toimetulekusse ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. Selleks investeerib riik peretoetuste tõstmisse 2023. aastal ligi 164 miljonit lisaeurot, millele lisanduvad IT-arenduse ning tööjõukulud ligi 1,7 miljonit eurot. Kokku panustab riik tuleval aastal peretoetustesse ligikaudu 466 miljonit eurot. 2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega kogukulu prognoosime ligikaudu 521 miljonit eurot.
1. jaanuarist 2023 tõuseb esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Lisaks hakkab 1. jaanuarist 2023 kehtima ka lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine laste 19-aastaseks saamisel ning 2024. aasta aprillist indekseeritakse lasterikka pere toetus sarnaselt pensionitele. Kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 910 eurot kuus. 3–6-lapselised lasterikkad pered moodustavad 14% kõigist Eesti peredest ja neis elab 28% kõigist Eesti lastest.
Hooldekodukoht ja koduhooldus on riigi toel inimesele kättesaadavamad
Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka koduhoolduse teenustena. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi üldhooldusteenusteks juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni. Kohalik omavalitsus rahastab edaspidi hooldamisega seotud osa hooldekodu kohatasust, inimese katta jääb ülejäänud osa teenuse maksumusest ehk majutuse, toitlustuse ja täiendavate isiklike soovidega seotud kulud.
Hooldereform annab järgmise aasta juulist võimaluse katta hooldekodu kohatasu keskmisest pensionist. Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole.
Reformiga vähendatakse hooldajate koormust, mis tähendab ühtlasi ka hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt ning seega tõuseb teenuse kvaliteet. Inflatsiooniga toimetulekuks tõuseb ka hooldajate töötasu. Riik toetab koduhooldusteenuse arendamist kohalikes omavalitsustes, et pakkuda inimesele vajalikku tuge, et elada võimalikult kaua elada väärikalt ja iseseisvana oma kodus.
Vaimset tervist toetav abi areneb ja kättesaadavus paraneb
Vaimse tervise valdkonnale on tuleval aastal ette nähtud kokku 4,7 miljonit eurot lisaraha. Koos eelmisel aastal esmakordselt eraldatud vahenditega, on vaimsele tervisele 2023. aasta eelarves kokku 7 miljonit eurot, mis võimaldab pakkuda ja arendada erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi senisest laiemale sihtrühmale. Lisaks kogukonnapsühholoogide ja KOVide vaimse tervise teenuste jätkuvale toetamisele on plaanis Eestis tutvustada psühholoogilisi lühisekkumisi, mida saavad psühholoogide kõrval pakkuda ka teised spetsialistid, laiendada vaimse tervise tuge abivajavatele lastele, käivitada Lääne piirkonnas seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks mõeldud lastemaja teenuse, värvata juurde ohvriabitöötajaid ning jätkata hädaohus oleva täiskasvanud perevägivalla ohvri abistamist. Suureneb ka riigi panus vägivallast loobumise toetamisse, aitamaks vägivalla toimepanijatel muuta oma senist käitumist.
Fookuses on tervishoiuteenuste kättesaadavuse säilitamine ja tervishoiutöötajate palgatõus
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine vähemalt praegusel tasemel eeldab, et panustame tervishoiutöötajatesse. Seepärast oleme Eesti Haigekassa eelarves näinud ette rahastuse tervishoiutöötajate tulevase kollektiivleppe katteks, et võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal vähemalt 15-protsendine palgatõus. Prognooside kohaselt toovad sotsiaalmaksu laekumise ning mittetöötavate pensionäride eraldise kasv tervishoidu 273,3 miljonit eurot lisaraha. Samuti suunab riik lisaraha arstide lähtetoetuse tõstmiseks ja plaanis on rahastada õdede praktikat vastavalt veebruaris sõlmitud konsensusleppele.
Alates 2023. aastast on geeniproovide säilitamiseks iga-aastase püsirahastusena tagatud ka 1,1 miljonit eurot, mida varem on tulnud igal aastal eraldi taotleda.
Hoolekande valdkonna teenuste rahastamine tõuseb
Erivajadusega inimeste ja asendushooldusel elavate laste toetamiseks investeerib riik 2023. aastast 12,3 miljonit lisaraha, mis võimaldab tagada abi parema kättesaadavuse, teenusepakkujate toimetuleku elukalliduse tõusuga ning töötajate palgatõusu. Lisaks toetab lisaraha asendushoolduse kvaliteedi tõusu ning lapsendajate, hooldusperede ja teiste asendushoolduse pakkujate väljaõpet. Suurima lisarahastuse, ligi 6,9 miljonit eurot saab rehabilitatsiooniteenuse rahastamine.
Panustame kriisideks valmisoleku tõstmisse
Tervishoius panustame, et tõsta tervishoiusektori valmisolekut ja koostöövõimet kriisiolukordades toimetulekuks, nii võimalikke tulevasi pandeemiaid silmas pidades kui Eesti riigi kaitseks valmistumisel. See hõlmab täiendava 2,6 miljoni euroga terviseameti jätkuvat tugevdamist kriisidega toimetulekuks. Selleks, et aidata tervishoiuasutustel toime tulla ootamatult suurenenud energiakuludega suurendame haigekassa tasutavate tervishoiuteenuste loetelus üldkulude komponenti tulenevalt hinnaindeksist tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022.
Oluline osa kriisides toimetulekul on võimalus haigestumisel koju jääda sissetulekutes oluliselt kaotamata. Selleks on kavas haiguspäeva varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast ka edaspidi püsivaks muuta. See aitab haigestunud inimesel rahulikult kodus püsida ja end terveks ravida, muretsemata sealjuures sissetuleku olulise kaotuse pärast.
