Atsetaminofeeni ja alkoholi koos tarbimine pole alati ohutu. Kuid millised on riskid ja millal on see ohtlik?
Atsetaminofeen, mida nimetatakse ka paratsetamooliks, on käsimüügiravim, mida kasutavad inimesed nõrga kuni mõõduka valu ja palaviku vastu.
Kombinatsioonis alkoholiga võib atsetaminofeen põhjustada kõrvalmõjusid ja tõsiseid maksakahjustusi. See võib juhtuda, kui antud ravimit tarbivad liigses koguses inimesed, kes joovad seejuures regulaarselt alkoholi, ja kellel esineb alkoholism, st nad joovad pidevalt suurtes kogustes alkoholi.
Samas on Suurbritannia Riikliku Terviseameti (NHS) andmete kohaselt selle valuvaigisti võtmise ajal väikeste alkoholikoguste tarbimine ohutu.
Võimalike atsetaminofeeni ja alkoholi samaaegse tarbimise kõrvalmõjude hulka kuuluvad:
* kõhuvaevused,
* veritsus ja haavandid,
* maksakahjustus
* südame pekslemine.
Tootjate praeguste soovituste kohaselt peaksid inimesed, kes tarbivad rohkem kui 3 alkohoolse joogi ühikut päevas, pidama enne atsetaminofeeni võtmist nõu arstiga.
Miks on see ohtlik?
Atsetaminofeen võib ise põhjustada maksa toksilisi kahjustusi, mida nimetatakse atsetaminofeeni põhjustatud hepatotoksilisuseks. See toksiline toime on kõige levinum ägeda maksapuudulikkuse põhjus USAs. Igal aastal paigutatakse seal haiglasse ligikaudu 30 000 patsienti, kes vajavad selle haiguse tõttu ravi.
Maksakahjustus tuleneb viisist, kuidas organism atsetaminofeeni lagundab. Kui inimene võtab atsetaminofeeni, lagundavad maksaensüümid enamiku sellest ravimist. Seejärel väljastab keha jäägid uriinis, neerude kaudu või sapiga.
Seedimisprotsessis muudetakse ligikaudu 5–10 protsenti atsetaminofeenist toksiiniks nimega NAPQI.
Maks toodab selle toksiini eemaldamiseks antioksüdanti nimega glutatioon, mida on maksas piiratud koguses. Kui organism saab atsetaminofeeni ettenähtud annusest rohkem, koormatakse maks üle suurema NAPQI toksiini kogusega.
Elund jääb selle lagundamisega hätta ning seetõttu ongi atsetaminofeeni üleannustamine ohtlik.
Riski vähendamine
Maksakahjustus võib vähendada selle võimet täita elutähtsaid funktsioone.
Lisaks toksiinide verest välja filtreerimisele aitab see organ ka vere klombistumist kontrolli all hoida ning omab olulist rolli toidu seedimisel.
Inimesed saavad maksakahjustuse riski vähendada, rakendades järgnevaid ettevaatusabinõusid:
* mitte ületada atsetaminofeeni täiskasvanutele ette nähtud maksimaalset ööpäevast annust,
* kontrollida, kas teised samaaegselt tarbitavad ravimid sisaldavad atsetaminofeeni ja vajadusel konsulteerida arstiga,
* tarbida korraga ainult üht atsetaminofeeni sisaldavat toodet,
* mitte võtta atsetaminofeeni valu vastu üle 10 päeva järjest või palaviku vastu üle 3 päeva järjest,
* mitte tarbida üle 3 alkohoolse joogi ühiku päevas atsetaminofeeni tarbimise ajal.
Võib viia haiglasse
Igal aastal tekib maksakahjustus ligikaudu 17 protsendil inimestest, kes atsetaminofeeni tahtmatult üle annustavad.
Alternatiivid
Atsetaminofeeni populaarsete alternatiivide hulka kuuluvad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID), nagu näiteks ibuprofeen ja aspiriin. Atsetaminofeeni ja NSAIDide samaaegne tarbimine on inimestele ohutu. NSAIDide toime erineb pisut atsetaminofeenist, sest need üksnes ei leevenda valu, vaid avaldavad ka põletikuvastast toimet. NSAIDide tarbimine koos alkoholiga on tavaliselt ohutu, kuid kõrvalmõjude hulka võivad kuuluda kõhuvaevused.
Aspiriin ja alkohol koos võivad põhjustada veritsust.
Kokkuvõte
Alkoholi mõõdukas tarbimine atsetaminofeeniga samaaegselt peaks üldjuhul olema ohutu, kui:
* atsetaminofeeni tarbitakse vastavalt ettekirjutustele ja ettenähtud annust ei ületata,
* alkoholi ei tarbita liigselt samaaegselt atsetaminofeeni tarbimisega,
* inimesel ei esine mõnda meditsiinilist seisundit, näiteks püsivat maksakahjustust, mille tõttu tuleks atsetaminofeeni tarbimist vältida.
Kui inimesed tarbivad atsetaminofeeni vastavalt nõuetele, võib see olla mõnest NSAIDi alternatiivist ohutum.
MAKSAKAHJUSTUSE SÜMPTOMITE HULKA KUULUVAD:
* nahakollasus, mis põhjustab naha või silmavalgete kollakaks muutumist,
* valu alakehas ülal paremal või rinnakorvi all,
* alakeha paistetus,
* iiveldus ja oksendamine,
* liigne higistamine,
* söögiisu puudus,
* väsimus,
* hajevil olek,
* naha ebatavaline sinetus või veritsus.
