2022. aastaks tehtud ennustused osutusid selgelt liiga optimistlikuks ja kiire hinnatõus ning majanduskonjunktuuri halvenemine on analüütikute kompassinõela nüüd hoopis vastassuunda keeranud. Ent kas on ehk lootust, et seekordse pessimismilaine najal eksitakse majanduse tuleviku ennustamise hoopis teise äärmusse?
2023. aastale seatud ootused on väga madalad
2023. aasta on alanud negatiivsete nootide saatel. IMFi värske hinnangu põhjal ootab kolmandikku maaimalmajandusest ees sel aastal kahanemine. Euroopa Liidu majandusest satub riikide SKP koondmahu põhjal langusse isegi pool. Põhjused, miks väljavaade on sedavõrd negatiivne, pärinevad muidugi juba eelmisest aastast. Ent kui mullu kandis majandust veel headel aegadel kogutud hoog, siis tänavu hakkavad need mured juba tõsiselt ettevõtete äri ja inimeste heaolu kahandama.
Kõigist muredest olulisimaks on muidugi endiselt väga kõrge inflatsioon ja sellest tulenev vajadus seda intressimäärade tõstmise abil kontrolli alla saada. Kuigi nii USAs kui euroalal on inflatsioon näitamas esimesi märke aeglustumisest, siis oleme normaalsusest endiselt väga kaugel. Novembris kasvasid hinnad euroalal 10% ja Ühendriikides 7%. Murettekitav on eelkõige see, et kui peamine „süü“ on seni lasunud energial ja toidul, siis iga kuuga suureneb teiste kaupade ja teenuste panus, muutes hinnatõusu oluliselt laiapõhjalisemaks. Jõudes ennustuste juurde, siis inflatsioon tänavu kindlasti aeglustub, ent aeglaseks ei saa seda nimetada sellegipoolest. Nigelam majanduskonjunktuur muudab hindade tõstmise keeruliseks, ent hinnatõusus on küllaga inertsi, et kujundada tänavune inflatsiooninäit märkimisväärseks.
Jonnaka inflatsiooni tõttu ei ole pääsu ka intressimäärade edasisest tõstmisest. Praeguste ennustuste kohaselt jätkavad nii USA föderaalreserv kui Euroopa keskpank intressitõusudega, mille tulemusena kujuneb peamiseks intressimääraks Ühendriikides 4,75% ja Euroopas 3%. Kuigi keskpankurite viimased sõnavõtud on turgusid pigem oma jõulisusega üllatanud, siis pikemas plaanis ei eeldata, et intressimäärad veelgi tõusta võiks. Nii saavutab praeguste tulevikutehingute põhjal Euribor oma tipu sellel aastal, kui detsembriks ennustatakse 3 kuu Euriborile umbes 3,5% taset.
Euroala nõrkus halvendab Eesti ekspordi väljavaadet
Nagu teada, moodustab eksport umbes 80% Eesti SKPst ja selle peamine sihtkoht on Euroopa. Ja kõrgemad intressimäärad ning madalam nõudlus seda kindlasti ei soosi. Siiani on euroala majandus pidanud raskustele vastu üllatavalt hästi. Siiski näitavad viimased kättesaadavad andmed oktoobri kohta, et kui tööstustoodang jätkas veel kasvu, siis jaemüük juba kahanes. Senistest tulemustest oluliselt kehvemad on aga ettevaatavad indikaatorid. Kõige nigelamas seisus on eurooplaste tarbijakindlus, mis on nüüdseks langenud madalamale, kui olid selle põhjad koroonakriisi või isegi 2008-2009. aasta finantskriisi ajal. Kiire hinnakasv on olnud Euroopa tarbija jaoks harjumatu ja sundkulude oluline tõus halvendab oluliselt nende vaadet eluolule. Teisalt on tööturg püsinud lausa suurepärases seisus: töötus on madal ja palgakasv kiirenenud. Tööturuolukorra väga olulist halvenemist täna ka ei prognoosita, mistõttu võiks tarbijakindlus inflatsiooni aeglustumisel ka paraneda. Meeles tuleb muidugi pidada seda, et euroala riikide sees on erinevused suured. Samuti mõjutab Eesti majanduse väljavaadet ka euroalast väljaspoole jäävad riigid nagu Rootsi, kellele selleks aastaks prognoositakse oluliselt suuremat majanduslangust kui on euroala riikide keskmine.
Eesti majandusolukord halveneb
Eesti väiksuse võlu ja valu on see, et mitmed euroala majanduse hädad on siia jõudnud kohale oluliselt kiiremini. Nii on näiteks tööstustoodangu langus jõudnud nüüdseks juba kahekohalise protsendini ning ka jaemüük kahaneb oluliselt kiiremas tempos, kui mujal Euroopas. Teisalt on lootust, et vähemalt osad Euroopa majandust kimbutavad hädad suudetakse seljatada seetõttu ka kiiremini. Ehkki inflatsioon on endiselt väga kõrge, küündides mullu detsembris 17,6%ni, siis on see juba mitmendat kuud olnud languses ja võiks käesoleva aasta lõpuks jõuda üsnagi tagasihoidlike numbriteni. Positiivse poole pealt on seni püsinud heas seisus ka tööturg, kuid see ei tähenda, et tagasilööke poleks oodata. Näiteks ähvardab tööstuse madalseis kujuneda pikemajaliseks, kuna on seotud Põhjamaade kinnisvaraturul võimust võtnud jääajaga, kust taastumine võtab kaua aega. Seetõttu on osa tööstusettevõtteid sunnitud töötajate arvu vähendama, mis paratamatult mõjutab ka tarbimist. Eesti tööturg on muutustele majanduskonjunktuuris reageerinud tavaliselt üsna kiiresti, mistõttu võib praegune alla 6% töötuse määr tõusta üle 8% kanti.
Lisaks töötuse kasvule mõjutab sisetarbimist ka jonnakalt kiire hinnatõus, mis röövib majapidamistelt ostujõudu. Siiani on tööturu suurepärane seis julgustanud majapidamisi tarbimist senises mahus jätkama, kasutades selleks varasemaid sääste, kuid paratamatult ei saa selline olukord igavesti kesta. Mida kuu edasi, seda enam hakkab ülimadal tarbijakindlus ka tegelikus tarbijakäitumises avalduma. Juba praegu on näha, kuidas inimesed on hakanud edasi lükkama suuremaid ostuotsuseid, mis on jõuliselt kukutanud kinnisvaratehingute arvu. Kokkuvõtvalt ootab Eesti majandust ees raske aasta, ent intressimäärade ja maailmamajanduse stabiliseerumine võib kaasa tuua ka üllatavalt kiire taastumise.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
