Ma ei mõista inimesi, kes tulevad broneerima varjunimedega mille välja mõtlemiseks peab puhta lapsekingades olema. Täiskasvanud naine kutsub ennast päiksekiireks, ingliks, mina ise, siil udus, kiisukene kass, jumalanna jne”. Ma nimme kutsungi neid niiviisi kui nad vastuvõtule tulevad. Lihtsalt, et näha, kas reaalselt teise täiskasvanuga kohtudes ongi ta nõus sellega, et teda sellise nimega kõnetatakse. Tekib küsimus millega inimene muidu tegeleb, et peab varjunime kasutama, eriti selliseid pervesseid, mida oma kaaslasega pigem magamistoas võiks jagada kui fetiš meeldib.
Reaalselt kui ma saan emaili, kus aega soovib “päiksekiire jumalanna Triinukene” siis palun mine vaata passi, päriselt!
Teiseks broneerida siin facebookis omale aeg nime alt “Päikse Kiir” ja hiljem emailis oma reaalse nimega see tühistada, siis mina ei tea, et see sama proua Päikse on samal ajal näiteks ka proua Triin.
Nimi on antud inimesele kandmiseks ja seda ei solgita. Täiskasvanud inimene peaks oma nime ikka auga ja väärikalt kandma nii nagu see talle kingiti.
Loe edasi: Merily Timmer blogi
