Eesti Päevalehes ilmus artikkel eesnäärmevähist ja selle ravivõimalustest, avaldame blogis artikli täisversiooni. Autor dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.
Eesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest. Novembris toimunud meeste tervise kuu on selleks aastaks küll läbi, kuid tervisele tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt, rõhutab Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja dr Helis Pokker.
Loe ka. Sinu isiklik horoskoop 2021
Meeste tervise suured riskid on seotud ennekõike riskikäitumise ja elulaadiga, kuid samuti keskmise vanuse kasvuga ning soovimatusega käia ennetavas kontrollis. Onkoloogina meeste tervisest rääkides võtaksin ennekõike jutuks kõige sagedamini esineva pahaloomulise kasvaja meestel – eesnäärmevähi. Õnneks ei ole kõik eesnäärmega tekkivad probleemid seotud kindlasti ainult vähiga – on olemas nii eesnäärmepõletikud, mille kroonilist vormi põeb umbes 20% meestest, kui ka eesnäärme healoomuline suurenemine, mille võib esile kutsuda väljaravimata põletik, hormonaalne muutus või ealine iseärasus. Täpse diagnoosi paneb ikkagi arst ( uroloog) täpsustavate uuringute ja analüüside tulemustele tuginedes. Kõige hirmutavam ja tõsisem on siiski diagnoos pahaloomulisest kasvajast. Räägime täna sellest haigusest ning uutest ravivõimalustest juba julgustavamalt – oleme uute ravivõtete ja medikamentidega suutnud parandada vähihaigete elu kvaliteeti ja anda oluliselt juurde eluaastaid isegi kaugelearenenud haiguse korral. Varases staadiumis on eesnäärmevähk ravitav ning kasutada on rohkem kui üks võrdse efektiivsusega ravimeetod. Seega on võimatu allahinnata haiguse varase avastamise tähtsust!
Eesnäärmevähk – kuidas ära tunda?
Nagu juba märgitud, hoiab ülekaalukalt meeste halvaloomuliste kasvajate esikohta eesnäärmevähk. Eesti Vähiregistri andmetel avastatakse Eestis ca 1000 eesnäärme vähi esmajuhtumit aastas. Haigus on oma algstaadiumis eriliste sümptomiteta, kuid perearsti poolt tehtav PSA test (vereproov) annab siiski teada, kellele oleks vajalikud lisauuringud ning sagedasem kontroll. Püsiva kontrolli korral saabki analüüse võrreldes haigusele varakult jaole, mis võimaldab haige suunata uroloogi juurde täiendavateks uuringuteks. Sellest aastast sõidab Eestis ringi ka heade toetajate-annetajate abiga Eesti Vähiliidu poolt ellu kutsutud uroloogilisi uuringuid ning konsultatsioone pakkuv liikuv laboratoorium-buss. See peaks parandama maapiirkondades elavate patsientide juurdepääsu eriarstile.
Eesnäärmevähi riskigruppi kuuluvad üle 50 aastased mehed, samuti geneetilise eelsoodumusega mehed.
Mida see tähendab? Eelkõige peaksite teadma, kas keegi teie lähisugulastest on põdenud eesnäärmevähki või naisliini pidi rinnavähki ja munasarjavähki. Mõlemal juhul võiksite perearstilt PSA testi paluda ning seda juba alates 40-45-ndast eluaastast.
5-10% eesnäärmevähi juhtudest on seotud geneetilise eelsoodumusega. Kui ilmnevad raskused urineerimisel, sagenenud öine urineerimine või väheneb oluliselt ühekornde uriini kogus, oleks kindlasti vajalik perearsti või uroloogi külastada. Teadmine, et varakult avastatud eesnäärmevähk allub ravile hästi, võiks teid innustada. Isegi kasvaja diagnoosimisel ei ole alati vaja kohe agressiivselt ravima hakata. Kui patoloog ( arst, kes uurib koeproovis olevate rakkude ehitust) leiab, et tegemist on mitte-agressiivse kasvajavormiga, ei asuta kohe operatsiooni või kiiritusravi tegema, vaid jälgitakse asjade kulgu. Ravi alustamine on vajalik, kui kasvaja muutub agressiivsemaks. Ülemaailmselt läbi viidud uuringud on selgelt tõestanud, et mitte-agressiivse vormi kohene ravi ei paranda ravitulemust. Küll aga jääb patsient uroloogi jälgimise alla ning teatud ajaintervalliga korratakse analüüse ning koeproove.
Kuidas ravida?
Kuigi eesnäärmevähki haigestumine näitab esialgu kasvutrendi, on paranenud ravivõimalused. Arenenud on nii kirurgia- kui kiiritusravi meetodid, igapäevasesse kasutusse on tulnud mitmed uued ja efektiivsed ravimid. Kiiritusravis on kasutusel nii väliskiiritus (kiirgusallikas asub kehast väljaspool) kui ka koesisene kiiritus – piltlikult öeldes toimub kiiritusravi kasvaja sees. Eesnäärmevähk vajab oma arenguks meessuguhormooni ehk testosterooni olemasolu. Kaugelearenenud haiguse korral, kui kirurgilisest- või kiiritustavist enam kasu ei ole, alustatakse peaaegu alati hormoonravi, et blokeerida testosterooni mõju kasvajarakule. Lihtsalt öeldes „võetakse kasvajalt toidulaud“. Teatud kõrge riskiga juhtudel, kui kasvaja piirdub ainult eesnäärmega, kasutatakse hormoonravi ka koos kirurgilise- või kiiritusraviga. Sellisel juhul on hormoonravi kasutus 6 kuust kuni paari aastani. Kaugelearenenud haiguse korral tuleb testosterooni tase hoida pidevalt väga madal. Tervistumist haigusest siis arstid enam lubada ei saa, kuid kaasaegse raviga on võimalik elada täisväärtuslikku elu mitmeid-mitmeid aastaid. Selle haigusega peab õppima koos elama. Tänapäeval räägitakse eesnäärmevähist kui krooniliselt kulgevast haigusest – oma vaibumiste ja ägenemistega, mida erinevate ravimitega on võimalik kontrolli all hoida. Kui kasvaja ei allu enam esialgsele hormoonravile, siis kasutatakse keemiaravi ehk tsütostaatilist ravi, mis on samuti Haigekassa poolt täielikult kompenseeritud. Oma efektiivset toimet on tõestanud ka uue põlvkonna hormoonravimid, mida saab haiguse „ohjamiseks“ kasutada nii keemiaravi eelselt kui ka järgselt. Hetkel on uue põlvkonna hormoonravi rahastatud ainult keemiaravi järgselt, kuid teatud haigusjuhtudel oleks väga vajalik kasutada seda ravi varasemalt, enne keemiaravi rakendamist. Eesnäärmevähk annab sageli haiguskoldeid peamiselt luudesse. Alates järgmisest aastast rahastab Eesti Haigekassa eesnäärmevähi ravis uue ravivõimaluse just luukolletega haigusjuhtude korral. Kui kiiritusravi on rakendatav n-ö ühe haiguskolde raviks, siis uuest aastast kasutusele tulev radioaktiivne preparaat „leiab üles“ kõik olemasolevad haiguskolded luustikus ning hävitab ravimile tundlikud kasvajarakud. See annab taas võimaluse hoida haigust veelgi pikemalt kontrolli all.
Ravimid küll muutuvad ja uuenevad, aga ravi põhimõtted on samad: raviplaan määratakse igale patsiendile individuaalselt vastavalt kasvaja agressiivsusele, levikule, kaasuvatele haigustele ja organismi üldisele seisundile. Alati kaalutakse riske, räägitakse patsiendiga läbi nii ravi eesmärk kui kaasuvad kõrvaltoimed. Ravi annab kindlasti juurde aastaid ja elukvaliteeti, samuti oskame senisest paremini leevendada kõrvaltoimeid. On väga oluline, et mees tunneks end vaimselt ja füüsiliselt võimalikult hästi, et ravimitel esineks vähem kõrvaltoimeid ning et pere-ja tööelu saaks jätkuda.
Mööda ei saa aga vaadata uute vähiravimite hinnast, mis on väga kõrged ega jõua piisavalt kiiresti riiklikkusse ravisüsteemi. Siin vajame riigilt suuremat panust.
Vähiravi on pikaajaline, kestes teatud juhtudel isegi aastaid, ning see asjaolu teeb raviprotseduuridel käimise inimestele raskeks. Kuidas jõuda nendeni, kes ei ela Tartus või Tallinnas? PERH-i vähiravikeskus pakub ambulatoorset keemiaravi juba 3 aastat Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikum on ambulatoorse keemiaravi läbiviimist alustamas Ida-Viru Keskhaiglas.
Eesti Uroloogide Seltsi andmetel avastatakse täna kuni 5% eesnäärmevähist kaugele arenenud staadiumis, mille puhul lokaalne ravi operatsiooni või kiiritamise näol pole enam võimalik. Kuid varases staadiumis avastatud vähi ravi on tervistav ja siin sõltub avastamine just patsiendi ja perearsti koostööst. Perearst saab vajadusel PSA analüüsi tulemused saata uroloogile e-konsultatsioonina. See on väga operatiivselt toimiv süsteem ning vastus edasise tegevusplaaniga saadetakse perearstile 2-3 päevaga. Vajadusel on registreeritud juba ka konsultatsiooniaeg uroloogi juurde. Sarnane e-konsultatsiooni võimalus on ka onkoloogile suunamisel. Nii välditakse esialgse hinnangu saamiseks pikki eriarsti järjekordi ja säästetakse närvirakke.
Suurim probleem on kinni mõtlemises
Arstina võin öelda, et meeste tervisega seoses on suurim probleem kinni meie mõtlemises. Täpsemalt meie kultuuriruumis. Siit saavad alguse stereotüübid, kus enda eest hoolitsevat meest ei peeta piisavalt mehiseks ning „iga tühja asja pärast arsti ei tülitata“. Kuid vähiravis on aeg kriitilise tähtsusega. Heade tulemuste saamiseks on vaja haigus avastada võimalikult vara. Uusi ravimeid ja tehnoloogiaid võiks toetada ka uut tüüpi mõtlemine – minu edu pant on tervis!
Teine probleem vähidiagnoosi teadasaamisel on psühholoogilise ja emotsionaalse abi olemasolu. Igasugune vähidiagnoos viib inimese endast välja, selge see. Aga kust võiks saadaeel psühholoogilist abi ning rohkem informatsiooni haiguse ja tervenenud patsientide kohta? Kõike, mis innustaks ja aitaks võidelda ja edasi elada. Seda vajavad nii patsient kui ka tema lähedased. Arenenud riikides on loodud patsientide või nende lähedaste initsiatiivil patsientide organisatsioonid, et toetada üksteist ning olla selle haigusega võitlevate patsientide „hääleks“ ühiskonnas. 2015. aastal loodi Eestis eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon, mis on paraku tänaseks hääbunud, sest puudub tegutsemistahteline eestvedaja. Kaasatulijaid ja –tegutsejaid oleks küll. Eesti patsientide organisatsioon on Euroopa vastava ühenduse UOMO liige, kust on meile ka igakülgset abi ja teavet pakutud. Samuti on oma tuge pakkunud Soome vastav organisatsioon, mis tegutseb juba aastaid aktiivselt ning sooviks väga oma kogemust meie patsientidega jagada. Paljusid haiguse vältel ette tulevaid küsimusi on hea arutada patsientidel omavahel. Patsiendi jaoks on kõige olulisem tunda, et teda pole jäetud oma murega üksi. Eestvedajaks ei pea olema patsient, vaid ka lähedane, pereliige või hea sõber, kes sooviks haigete jaoks omalt poolt midagi ära teha.
Arsti jaoks oleks patsiendiorganisatsiooni tagasiside hindamatu väärtusega. Samuti võiks Haigekassa ammutada sealt teadmisi patsientide vajaduste, ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse kohta. Kui mehed külastavad arsti, teevad sporti ning hoiavad oma kodu- ja tööelu tasakaalus, siis on loota, et tervelt elatud aastaid tuleb juurde.
