Kohus: Finantsinspektsioonil oli õigus hoiatada avalikkust tegevusloata krediidiandja eest
Tallinna Halduskohus otsustas täna, et Finantsinspektsioonil oli õigus avaldada hoiatusteade Mari-Liis Michelsoni kohta, kuna ta väljastas tegevusloata krediiti. Mari-Liis Michelson esitas Tallinna Halduskohtule tänavu 26. juunil kaebuse, millega muuhulgas taotles Finantsinspektsiooni 27. märtsil avaldatud hoiatusteate avaldamise lõpetamist. Kohus kinnitas oma otsusega, et Finantsinspektsiooni hoiatusteade oli seaduspärane, kuna Mari-Liis Michelson väljastas enda poolt loodud kodulehe kaudu krediiti ilma nõutava tegevusloata ja selline tegevus pidi lõppema.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul on oluline, et ühiskond mõistaks, et kui üks isik, sealhulgas ka füüsiline isik, annab krediiti teistele füüsilistele isikule, siis selline tegevus vajab reeglina krediidiandja tegevusluba. “Mari-Liis Michelsoni osas tuvastas Finantsinspektsioon, et ta andis füüsilistele isikutele seaduse vastaselt krediiti ning oli just loonud uue portaali krediidi veelgi mugavamaks väljastamiseks. Et kaitsta võimalikke uusi füüsilisi isikuid lubamatu krediidiandja eest, tegi Finantsinspektsioon hoiatusteate,“ märkis Tammer.
Tegevusloa taotlemine ja omamine ei ole asi iseenesest, vaid krediidiandja vastavuse kontroll kehtivale seadusele ja rakenduvatele nõuetel. „Muuhulgas tähendab see ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, krediiditoimiku pidamist ja palju muud, mis kaitsevad laenu saajat ja mille üle tehakse jooksvat järelevalvet. Tegevusloata krediidiandja puhul sellist järelevalvet ei tehta,“ nentis Tammer.
Tammer lisas, et tegevusloata tegevuse tuvastamisel on Finantsinspektsioonil võimalik üldiselt käituda kahel viisil, kas avaldada hoiatusteade või teha kuriteoteade prokuratuuri. Hoiatusteate tegemine on põhjendatud siis, kui hoiatusest tuleb reaalselt kasu, ehk see aitab ära hoida võimalikku rikkumist. Kuriteoteate teeb Finantsinspektsioon reeglina siis, kui tuvastatud rikkumine on juba toime pandud, see vajab tõsisemat menetlust ja on vaja rakendada suuremas mahus tõendite kogumist politsei poolt. Sellised menetlused võivad lõppeda karistusseadustiku järgi kuni kolme aastase vangistusega.
Kohtu hinnangul peab Finantsinspektsioon kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul uuesti hindama, kas hoiatusteade ka täna on enam asjakohane, kuna Mari-Liis Michelson on tema enda hinnangul nüüdseks lõpetanud krediidi väljastamise. Finantsinspektsioon kaalub, kas vastavas osas apelleerida kohtu otsust või sellega nõustuda ja täiendavalt hinnata Mari-Liis Michelsoni puudutava hoiatuse jätkuvat vajalikkust.
Tallinna Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ja mõlemad pooled võivad soovi korral esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
