Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeval käivad noored ehk mardisandid maskeeritud kujul peredest perre, laulavad, tantsivad ja koguvad annetusi. Mardipäev on seotud talve alguse, surnutekultuse ja viljaõnnega.
Mardipäeva kombestik on aja jooksul muutunud, kuid põhilised elemendid on jäänud samaks. Mardisandid on tavaliselt noormehed, kes on riietatud mustadesse või tumedatesse riietesse. Nad võivad olla maskeeritud loomadeks, näiteks hobuseks, karuks või sokuks. Mardisandid kannavad kaasas ka õlgedest kübarat, takust habet ja muid tarvikuid.
Mardipäeva eelõhtul, 9. novembril, kogunevad mardisandid kokku ja valmistuvad käima minekuks. Nad laulavad mardilaule ja harjutavad tantse. Mardipäeva hommikul lähevad mardisandid peredest perre. Nad laulavad laule, tantsivad ja mängivad vempe. Mardisandid koguvad peredelt annetusi, näiteks toitu, raha või muid esemeid.
*Täna kedrata ei tohi! Anna skrollinäpule puhkust.
*Pane selga midagi musta ja karvast!
*Tõmba eilsed mardisandivideod Facebooki, küll kommivad!
*Tee täna sõber Mardile või Martinile välja. Helista neile!
*Kui on sant olla, sega üks turgutav vitamiinijook.
Mardipäeval on kombeks süüa liha, kartuleid, värsket sepikut ja muid talutoite. Mardipäeval on ka kombeks mõistatada.
Mardipäeva kombestik on seotud mitmete uskumustega. Usuti, et mardid on hingede maailma saadikud. Mardisandid olid viljaõnne toojateks. Mardipäeva eelõhtul oli kombeks kütta ahju ja panna sisse vili, et see oleks järgmisel aastal viljakas.
Mardipäev on tänapäevalgi populaarne rahvakalendri tähtpäev. Mardisandid käivad peredest perre üle Eesti. Mardipäeva tähistatakse ka mujal maailmas, näiteks Saksamaal, Hollandis ja Prantsusmaal.
