www.minuaeg.com
Majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda analüüsis oma viimasel kohtumisel aasta jooksul esitatud ettepanekute hetkeseisu, mille kohaselt on rohkem kui 700 ettepanekust nõukoda läbi arutanud pea 300, ja need valitsusele edastanud. Ellu viidud ettepanekutest on mõjusamate sammudena oluliselt leevendatud kestlikkuse nõudeid ja aruandlust ettevõtetele, loobutud paberarvete kohustusest ning lihtsustatud küberturvalisuse nõudeid väikeettevõtetele.
Peaminister Kristen Michal sõnas, et ettevõtjate nõukoda on käivitanud suurema bürokraatia ja nõuete vähendamise laine. Valitsus on alates aprillist heaks kiitnud 261 nõukoja ettepanekut ja teinud kokku otsuseid üle 500 koormava nõude kaotamiseks, muudatusi lisandub iga nädal.
„Majanduskasvu nõukojal on olnud liigse bürokraatia vähendamisel võtmeroll, mitmed mõjusad muudatused on tulnud just nõukojalt. Ühena viimastest sai teoks küberturvalisuse nõuete leevendamine väikeettevõtetele, koolidele, lasteaedadele ja paljudele teistele asutustele,“ lausus Michal. „Samuti pea kõiki inimesi ja ettevõtjaid puudutava sammuna ei ole enam ka paberarvete ja tšekkide väljastamise kohustust, mis hoiab kokku kõigi meie aega, raha ja vähendab keskkonnajälge.“
Majandusnõukoja juht Viljar Arakas lisas, et palju liigset bürokraatiat ja koormavaid nõudmisi tuleneb Euroopa Liidu seadusandluse liiga agarast ülevõtmisest. „Argument, et Brüssel nõuab, ei saa olla bürokraatia vohamise ettekäändeks. Oleme enam kui pooleaastase töö vältel nõukojaga püüdnud seista selle eest, et Eesti ettevõtjatel oleks võrdne mänguväljak naaberriikide ja Euroopaga tervikuna. Peame konkurentsivõime huvides väga kriitiliselt üle vaatama eurodirektiivide ülevõtmise ja loobuma nõutust karmima rakendamise kõigis majanduse võtmevaldkondades,“ lausus Arakas.
„Avaliku sektori ja selle valitsuse kiituseks ütlen, et tahe bürokraatia vähendamiseks ja normide leevendamiseks on olemas. Täna on heaks kiidetud juba 25 olulist muutust ning 25 ootab veel riigikogu otsuseid – keskkonnalubade menetluse lihtsustamisest ja planeeringute kiirendamisest töölepingu seaduse tänapäevaseks muutmiseni,“ kirjeldas nõukoja juht.
Ühe suurima teemaplokina on nõukoja töölaual olnud riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul andmete esitamise ja aruandluse lihtsustamine. „Oleme võtnud selge suuna, et nii kodanikud kui ettevõtjad ei pea jooksma erinevate asutuste vahel ega esitama topelt andmeid erinevatesse registritesse. Liigume jõudsalt suunas, et 2027. aasta lõpuks kehtiks printsiip, et andmeid esitatakse üks kord ja ühele asutusele ning riik peab tagama nende ristkasutuse ja vajaliku analüüsi,“ lausus riigisekretär Keit Kasemets.
Riigisekretär andis nõukojale ka ülevaate kõikide laekunud ettepanekute hetkeseisust. Aasta jooksul on nõukojale esitatud 742 majanduskasvu hoogustamisele ja bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekut, millest nõukoda on valitsusele esitanud 312. Ellu on viidud 25 ettepanekut, lisaks on Riigikogu menetluses 25 ettepanekut.
Ministeeriumid ja valitsus on sellele lisaks esitanud 185 ettepanekut. Tänu ühisele pingutusele on valitsuses heaks kiidetud juba üle 500 ettepaneku ning ellu viidud kokku 53 olulist tegevust.
Nõukoda arutas viimasel istungil ka EstVCA saadetud ettepanekuid Eesti pensionifondide investeerimisvõimekuse kasvatamiseks. Investeeringute soodustamise lahendustena toetas majanduskasvu nõukoda ettepanekut luua meede, mis võimaldaks näiteks KredExi käendusel kohalike investeeringute ulatuses soodsamatel tingimustel laenukapitali kaasata. Teiste ettepanekute arutamise juurde tuleb nõukoda tagasi uuel aastal.
Viimase selle aasta teemana arutas nõukoda eraõiguslike sihtasutuste regulatsiooni kaasajastamist, mis peaks lahendama tänase bürokraatliku süsteemi kitsaskohad. Ettekande teinud Martin Villig tõi Asutajate Seltsi nimel välja kolm vajalikku muudatust – esiteks on vaja sihtasutustele luua samaväärne maksunduslik korraldus nagu on äriühingutel. Teiseks on vaja tagada info privaatsus ning lõpuks ka lihtsustada seaduse nõudeid juhtimise osas. Nõukoda toetas esitatud ettepanekuid ning saadab need valitsusele arutamiseks.
Järgmine efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kohtumine toimub 2026. aasta jaanuari lõpus. Uueks aastaks on nõukoda võtnud sihi heaks kiidetud ettepanekute rahalist mõju mõõta – seda nii riigile kui ka ettevõtjatele.
Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
