www.minuaeg.com
Peaministri efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda arutas justiits- ja digiministeeriumile tehtud ettepanekute elluviimise seisu. Olulisemate teemadena arutati Euroopa Liidu direktiivide miinimummahus üle võtmist, “üks sisse, üks välja” põhimõtte rakendumist, ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reegli elluviimist ja äriseadustiku muudatusi, mis vähendavad bürokraatiat ettevõtete juhtimisel. Nõukoja arutelul osalenud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas, et mitmed olulised muutused on juba tehtud ja lähiajal saab valmis ettevõtete juhtimist lihtsustav äriseadustiku muudatus. „Kokku on justiits- ja digiministeeriumile ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks laekunud üle 100 ettepaneku enam kui 20 erinevalt osapoolelt. Kõige olulisemad muutused on seotud äriseadustiku kaasajastamisega ja riigi infosüsteemide parema liidestamisega. Lisaks oleme rakendanud põhimõtte, et Euroopa Liidu õigusakte ei võeta Eestis üle rangemalt, kui see on vältimatult vajalik. Lisanõuete kehtestamine direktiivide ülevõtmisel oli üks ettevõtete suuremaid muresid, mida justiits- ja digiministeerium saab lahendada,“ lausus Pakosta.
Pakosta rõhutas, et rakendunud on ka “üks sisse, üks välja” põhimõte, mis tagab, et uute kohustuste lisandumise kõrval neid samal ajal ka vähendatakse. Ministeeriumid esitavad vähem uusi eelnõusid ning vältimatute muudatuste puhul lisatakse nendega koos ka halduskoormust vähendavad ettepanekud. Lisaks tõi minister esile määruste revisjoni, mille tulemusena muudeti lihtsamaks või kaotati 14 protsenti kõigist Eesti määrustest, ning andmesillateenuse, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust majandusaasta aruannete esitamisel kuni 70%. „Meie eesmärk on, et asjaajamine riigiga oleks kiirem, lihtsam ja digitaalsem,“ kinnitas Pakosta.
Arutamaks ettepanekuid, mille osas nõukoda ei ole veel seisukohta kujundanud, otsustati nõukoja möödunud korra kohtumisel moodustada rakkerühm, mille eesmärk on süsteemselt läbi töötada kõik seni menetlemata ettepanekud ning keskenduda esmajärjekorras muudatustele, mille mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale on suurim. „Oluline on, et head ettepanekud ei jääks sahtlisse. Vaatame läbi kõik seni tähelepanu alt välja jäänud ideed ning anname valitsusele otsustamiseks edasi need muudatused, mis on mõistlikud ning aitavad ettevõtjate aega ja raha kokku hoida,“ ütles rakkerühma juht Robert Kitt.
Üldpildi kõikide valdkondade ettepanekute käekäigust andis nõukojale riigisekretär. Tänaseks on nõukojale esitatud 719 ettepanekut, millest 296 on nõukojas heaks kiidetud. 84 ettepanekut on ellu viidud ning 82 on Riigikogu menetluses. „Ellu viidud ettepanekuid saab suveks olema mitusada. Eriti oluline on muutuste sisuline mõju, nõukoja töö lõppemisel hindame, kuidas suuremad muutused on aidanud vähendada ettevõtjate kulusid, säästa aega ning toetada majanduskasvu,“ ütles Keit Kasemets.
Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
Loe teisi uudiseid SIIT
