Suvi on täies hoos ja “Terevisiooni” vaatajatel on tekkinud hulga päevakajalisi küsimusi. Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda selgitab, miks grillvorst alati pikkupiki lõhkeb ja liivalosse saab ehitada mõõdukalt niiskest liivast.
Miks grillvorst läheb alati lõhki pikkupidi?
Grillvorsti sees on täidis. Ahju pannes hakkab see kuumaga paisuma ja sellele lisaks vedelik vorstis auruma ehk rõhk vorsti sees kasvab. Kui arvutame, palju jõudu rakendub mõttelisele joonele pikkusühiku kohta pikkupidi ja ristipidi, selgub, et pikkupidi mõjub sellele kaks korda suurem jõud kui ristipidi tõmmatud mõttelisele joonele. Loomulikult läheb see siis ka eeskätt sedapidi katki.
Miks saab ehitada liivalossi märjast, mitte kuivast liivast?
Võti peitub pindpinevuses. Analoogsel põhjusel hakkab kraani kergelt lahti keerates esmalt sealt tilkadena kukkuma. On olemas ka nähtus nimega kapillaarrõhk. Kui pind on kumer, on rõhk suurem kumeruse sisse ja väljaspoole väiksem. Samal põhjusel on raske tõmmata lahti klaase, mille vahele on vett pandud.
Liivalosse ehitades moodustab pindpinevus terakeste vahel kaelakesed ja atmosfäärirõhk ei lase tilgakesel lahti tulla. Mida väiksemad terad, seda parem ehk peenemast liivast on liivalosse hulga parem teha kui jämedast. Kui liiv on üdini kuiv või märg, siis see ei toimi, tilkade vahel peavad olema n-ö meniskid, mis neid kokku hoiavad.
Miks kassisilmad öisel ajal säravad?
Samal põhjusel jäävad välklambiga inimesi pildistades pildile sageli punased silmad. Nii kassi- kui ka inimsilmad toimivad läätsena. Kui vaate- ja valgustuspunkt on väga lähedal, fokusseerib lääts silma põhja punktikese ja eemalt vaadates näeme läbi selle sama kassi läätse pisikese heleda punktikese suurendust. Fokusseeritud punkt paistab seetõttu sama suur kui kassisilm ise. Näeme läbi terve kassisilma ava võrkkesta põhjas olevat eredat laiku. Sama katset saab teha fotoobjektiiviga, kui vaadata seda (pimedas) pealambiga.
err.ee
