Maailma Terviseorganisatsioon lisab tõenäoliselt reedel murettekitavate koroonaviiruse variantide sekka tugevalt muteerunud variandi B.1.1.529. Viroloogide sõnul võtab aga selle ohtlikkuse hindamine vähemalt kuu ja variandi tegelike võimete kohta on veel palju küsimusi.
Variandi suhtes soovitas ülejäänud maailmal teisipäeval valvas olla Lõuna- Aafrika Vabariik. Järjestatud RNA-proovide põhjal on viirusevariandi ogavalk muteerunud 32 kohas. Viimane võib mõjutada nii seda, kui hõlpsalt sel end levitada õnnestub, kui ka seda, kui hästi vaktsineeritud või koroona läbipõdenud inimese immuunsüsteem viirust ära tunneb. Viiruse genoomi teistes osades leidub veel paarkümmend mutatsiooni.
Praeguseks on leitud Lõuna-Aafrikas, Botswanas, Hong Kongis ja Iisraelis kokku sadakond uue variandiga nakatunud inimest. Kuigi näiteks Londoni Imperial College’i viroloog Tom Peacock on nimetanud variandi ogavalku “kohutavaks”, võtab viroloogide sõnul selle ohtlikkuse hindamine aega.
“Ajakirjandus on jälle teadlastest ette jõudnud. Selge on see, et me peame selle variandi suhtes ettevaatlikud olema, kuid kui ohtlik see on, selgub alles järgmiste nädalate jooksul tehtavate katsete käigus,” sõnas Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi. Näiteks pole veel sugugi kindel, kas see suudab levitada end edukamalt kui delta tüvi või delta-A4.2 variant.
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits märkis, et mutatsioonirohkus ei pruugi variandile ilmtingimata levikueelist anda. “Levikueelisest sõltub, kas see viirus suudab kanda kinnitada või mitte. Tõenäoliselt läheb veel kuu või enam, enne kui sellele küsimusele vastus tuleb. Peale jälgimise ja vaatluse siin midagi teha ei anna,” sõnas professor.
Abroi viitas, et Lõuna-Aafrikas on praegu üldine nakatumisfoon suhteliselt madal. Seeläbi on raske hinnata, kas B.1.1.529 variandi suur osakaal uuritud proovides on tingitud mutatsioonide pakutavatest võimalikest eelistest. “Osakaal võib olla suur ka paari nn superlevitamise sündmuse tõttu,” selgitas molekulaarviroloog. Selle kohta ajakirjandusest infot ei leia.
Lähiajal võiks anda viirusevariandi kohta veidi rohkem teadmisi andmed viiruskoormuse kohta sellega nakatunud inimestes. Näiteks tuli viiruse delta tüve pärilikkusainet paljundada proovides selle märkamiseks vähem kui koroonaviiruse algset Wuhani tüve. “Kui uue variandi Ct on võrdne või madalam delta tüve ja selle variantide omadega, siis on võimalik, et tegu on probleemiga,” viitas Merits.
Ühtlasi pole veel sugugi selge, kas või kui palju aitab mutatsioonikogu nakatada viirusevariandi läbipõdenud ja vaktsineeritud inimesi. Lõuna-Aafrika Vabariigi terviseameti sõnul kuuluvad neisse rühmadesse mõned nakatunud.
Iseenesest poleks selles midagi imelikku, sest seda näeb ka koroonaviiruse teiste variantide puhul. “Lõuna-Aafrikas on vaktsineeritud vaid 27 protsenti elanikkonnast ja seega on praegu raske öelda, mida “mõned juhud vaktsineeritutel” reaalselt tähendavad,” tõdes professor.
Esimesi täpsemaid viirusevariandiga tehtud laborikatseid võib Meritsa hinnangul oodata ilmselt järgmise kahe nädala jooksul. Tõenäoliselt näitavad need, et varianti on raskem neutraliseerida kui delta tüve. Omaette küsimus on aga, kui suur see vahe täpselt on.
Merits lisas, et tegu pole sugugi esimese Lõuna-Aafrikas leitud hüpermuteerunud viirusega. “Paar kuud tagasi teatati variandist C1.2. See kadus üsna pea orbiidilt. Võimalik, et ka B1.1.529 läheb sama rada, kuid ettevaatlik tasub olla ja seda varianti hoolikalt jälgida,” sõnas professor.
Täiendava optimisminoodi lisab tõdemus, et möödunud aastal jõudsalt Lõuna-Aafrikas levinud beeta tüvi jõudis Euroopasse korduvalt. Siinmail kanda kinnitada sellel aga ei õnnestunud, kuigi toona polnud veel nakkusohtlikum delta tüvi maailma vallutanud.
“Meil kõigil on võimalik seda viirusevarianti Eestist eemal hoida. Kui reisijad testivad ennast nii vahetult pärast lennuki pealt tulles kui ka viis päeva hiljem, siis tuleb meile viirust ja selle eri variante välismaalt vähem sisse,” sõnas Abroi.
Lutsar: oodata tuleb katsete tulemusi
Praegu ei ole veel teada, kui hästi see tüvi oskab immuunsuse või vaktsiini eest ära põgeneda, mistõttu tuleb oodata katsete tulemusi, ütles Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar “Aktuaalsele kaamerale”.
“Meie parima teadmise juures on see S-geeni defektiga tüvi, mis meie olukorda teeb paremaks, sest SYNLAB juba nagunii kõiki tüvesid S-geeni defektile skriinib ja siiani on neid väga vähe olnud. Delta tüvi ei ole S-geeni tüvi. Oleme oma andmebaasi läbi vaadanud ja enne ei ole sellist tüve leidnud, nii et elame-näeme ja ootame, milliseks ta kujunema hakkab,” rääkis ta.
WHO andis uue viirusetüve nimeks Omicron
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas hiljuti avastatud koroonaviiruse tüve B.1.1.529 murettekitavaks ja andis sellele nimeks Omicron, vahendas BNS.
“Võttes arvesse esitatud tõendeid, mis osutavad kahjulikule muutusele COVID-19 epidemioloogias, määratleb WHO B.1.1.529 murettekitava variandina nimega Omicron,” teatas terviseorganisatsioon.
Miks hüpermuteerunud koroonaviiruse tüved just Lõuna-Aafrikast tulevad?
Head ja ühest vastust sellel pole. Ühelt poolt on Lõuna-Aafrika Vabariigis nakatunud HIV-ga ligikaudu 7,7 miljonit inimest ehk iga kaheksas inimene. Kuna viirus põhjustab immuunpuudulikkust, võib olla ka immuunsüsteemil raskem koroonaviiruse üle otsustav võit saavutada. Pikema kuluga haigus annab ka viirusele rohkem aega katsetada erinevaid võimalikku eelist andvaid mutatsioonikombinatsioone.
Piltlikult võib võrrelda koroonaviirust koodiga jalgrattalukku muukiva vargaga. Kui vargal on aega vähe, jõuab ta läbi proovida vaid paar numbrikombinatsiooni. Kui aega on rohkem, jõuab ta välja nuputada vähemalt mõned koodi õiged numbrid.
Teisalt on oma roll Lõuna-Aafrika Vabariigi võrdlemisi kõrgel elatustasemel. Aafrika mandril järjestatakse umbes pooled koroonaproovidest just Lõuna-Aafrika Vabariigis. Nõnda võib tekkida hüpermuteerunud variante ka teistes Aafrika riikides, kuid need avastatakse tõenäolisemalt LAV-is.
Allikas. Err.ee
