„Keskmiste temperatuuride osas peaks aprill olema üldiselt normilähedane ja mai soojapoolsem. Aprillikuu peaks tulema aga vihmasem ja lörtsisem, mai teisest poolest peaks minema kuivale. Viimastel aastatel on mai olnud isegi põuane. Üldiselt ennustataksegi, et kliimamuutuse tagajärjel on ka edaspidi aprilli teine pool ja mai põuasem,“ ütleb Ain Kallis, keskkonnaagentuuri klimatoloog.
Kevad sõltub alati väga palju sellest, kui kiiresti ja kui kõrgeks kerkib ööpäevane keskmine õhutemperatuur, mis ajast on ööd juba soojavõitu. Lumikatte kiirel kadumisel on tähtis roll soojal tuulel. Vastavalt sellele, kas õhusoe tuleb kiiresti ja soojalainena või mitte, kerkib vesi jõgedes ja tekivad üleujutused-uputused. Hüdroloogidelegi üllatuseks hakkas Emajõgi viimastel päevadel kiiresti kerkima. Ning kuigi metsades veel lund on ja minu meelest veel suur jää peal ka Võrtsjärvel, tundub see sulavat suhteliselt aegamööda ning selle pärast ei tohiks aprillis suurt uputust tulla. Mõnel aastal on Tartus olnud uputused isegi maini välja.
Õige kevade all mõtlen ma klimaatilist kevadet. Tavainimene ütleb, et küll Eestil on vedanud – meil on neli aastaaega. Klimatoloogidel on neid aga kaheksa.
20. märtsil lõppes astronoomiline talv ja algas astronoomiline kevad, klimaatiliselt asub talve ja kevade vahel kevadtalv, mis saab läbi siis, kui lumi hakkab sulama. Praegu on käsil varakevad – lumi on läinud ja maa hakkab sulama. Varakevadel võib veel sageli tulla ka hea sahmakas lund.
Klimaatiline kevad, mis meid kangesti huvitab ja mida me ootame, saabub Eestis umbes 22. aprillil. Siis algab vegetatsioon – ööpäeva keskmine temperatuur on 5 kraadi Celsiuse järgi ja taimed tärkavad, rohi läheb roheliseks.
Loe edasi SIIT
Allikas. Õhtuleht.ee
