“Meil on vaja teha suuri samme, et transport muutuks kvantitatiivselt paremaks, nõnda, et ühistranspordiga saab kõikjale kiiremini ja mugavalt – alles siis hakkavad kõik seda kasutama,” rääkis saates “Siin Tallinn” Massachusetts`i Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor ja linnateadlane Andres Sevtšuk.
Ta on oma teadustöödes huvitatud elavate linnatänavate teemast, mis eeldab, et majade esimestel korrustel asub kaubandus. “Selline peatänav on linna visiitkaart, mis moodustabki kogemuse linnast,” rääkis ta.
Sevtšuki sõnul on Tallinnas olnud ajalooliselt Viru tänav peatänava rollis, kuid tänaseks orienteerunud turismile ning kaotanud elaniku jaoks oma vana rolli. Samas on teadlase sõnutsi igas linnaosas kerkinud oma keskus – Telliskivi, Noblessner, Rotermann.
Sevtšuk muretses, et tänavakaubandus on Tallinnas soiku jäänud, sest meil on kõige rohkem kaubanduskeskuste ostupinda elaniku kohta Euroopas. See suretas välja keldri- ja tänavapoed.
Siiski osutas Sevtšuk muutustele trendis, näiteks Kalamajas hakatakse taastama tänavaäärset kaubandust. “Kaubanduskeskuste valitsemine pole pöördumatu protsess ning tuleb teadlikult tekitada selliseid tänavaid, turg neid ise ei loo,” märkis ta.
Linnateadlane tõi välja idee, et miks ei võiks Narva maantee kujuneda pulbitseva tänavaeluga keskuseks. Samas hoiatas ta, et selle tekkimist ei saa lihtsalt oodata, vaid tuleb teadlikult looma asuda ning ärisid toetada.
Sevtšuk viitas, et USA-s on trendid muutunud, tullakse kaubanduskeskustest kesklinna tagasi. Samas Eestis veel ehitame veel põllu peale. “Mida rohkem kutsume inimesi linna tagasi, seda enam areneb tänavakaubandus. Seda peab teadlikult suunama. Peame võtma suuna, et tahame teistsugust linna, see võtab kaua aega. Mul on hea meel, et linna teemadest räägime valimistel,” viitas ta suhtumise muutusele.
Eriti head meelt valmistas talle see, et tänavustel valimistel on tõstatunud probleem, kuidas peaks transpordisüsteemi ümber tegema – see on Tallinnas suur teema.
“Mida rohkem sõidetakse autoga, seda enam soodustatakse ostukeskusi, ent kui inimene sõidab ühistranspordiga, võiks ta külastada tänavakaubandust. Ühistranspordile pole alternatiivi,” rääkis linnaelu uurinud professor.
Ta rõhutas, kuivõrd oluline on rööbastranspordi arendamine, uute liinide rajamine ning elektritranspordi juurutamine. “Meil on vaja teha suuri samme, et transport muutuks kvantitatiivselt paremaks, nõnda, et ühistranspordiga saab kõikjale kiiremini ja mugavalt – alles siis hakkavad kõik seda kasutama,” lausus linnateadlane Sevtšuk. “See võtab aastakümneid, kuid tuleb teha otsus, et teeme Tallinnast teistsuguse linna, kus primaarne liikumine on ühistransport. Mul on hea meel näha, et selle üle on aktiivne ühiskondlik diskussioon.”
