Alates reedest kehtima hakanud liiklusseadus sätestab asjakohased liiklusreeglid ja nõuded ka elektritõukeratastele ja tasakaaluliikuritele.
Kergete elektrisõidukite koondnimetusena võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria kergliikur, mille maksimaalne võimsus võib olla üks kilovatt ning maksimaalne kiirus 25 km/h. Kergliikurit, mis ei vasta nendele tehnilistele nõuetele, ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta, olemasolevad tuleb piirata maksimaalse kiirusega 25 km/h.
Uus sõidukite kategooria kergliikur hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nagu näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.
Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Robert Sprengk rääkis, et elektritõukerattad on linnapildis muutunud väga sagedaseks nähtuseks – neid võib märgata pea igal tänaval ning rendifirmade tõukerattaid parkimas igal nurgal.
“Siiani kehtinud liiklusseadus ei sisaldanud otseselt elektritõukeratta mõistet ning lähtuti tõlgendusest, et elektritõukeratta kasutaja juhinduks abivahendeid kasutava jalakäija reeglitest ehk elektritõukerattaga on õigus liigelda jalakäijate keskkonnas seejuures liigeldes jalakäijaid ohustamata. Siiski tekitas selgete reeglite puudumine hulganisti küsimusi ja vaidlusi elektritõukerataste kategoriseerimisel ja liiklusreeglite kohaldamisel,” rääkis Sprengk.
Reedest jõustunud liiklusseaduse muudatus toob aga selguse majja kergliikurite kasutamise osas – kasutusele võeti uus sõidukite kategooria “kergliikur” ning neile hakkasid kehtima asjakohased liiklusreeglid. “Suurim lubatud sõidukiirus kergliikuritele on 25 km/h ha suurim võimsus kergliikuritel, välja arvatud tasakaaluliikuritel on üks kilovatt. Alla 16 aastane juht peab kandma kiivrit. Sõiduteel nõutakse 10-15-aastastelt jalgratta juhtimisõigust. Kergliikur peab kaasliiklejatele nähtav olema ka pimedal ajal. Kergliikuriga on õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal, kuid ülekäigukohta ületades ei pea sõiduriistalt maha tulema,” loetles Sprengk uusi reegleid.
Seadusemuudatus kohustab jalgratturit, kergliikuri juhti ja pisimopeedijuhti sõitma jalakäija vahetus läheduses jalakäija tavakiirusega. Muudatusega lisandus kohustus kergliikuri juhile sõita jalakäija tavakiirusega, jalgratturile ja pisimopeedijuhile oli vastav kohustus ka siiani kehtivas seaduses sätestatud. Kergliikur lubatakse sõitma jalakäijale ettenähtud liiklusruumi ja seega on oluline, et jalakäija vahetus läheduses ei sõidetaks kiiremini, kui jalakäija tavakiirus. Jalakäija tavakiirus ei ole konstantne näitaja ja võib olla varieeruv, olenevalt olukorrast on see orienteeruvalt 3–7 km/h.
Seadusemuudatusega on lisatud kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile võimalus ületada ülekäigukohta ja -rada sõites ning täpsustatakse, et ülekäigukohal ja -rajal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. Seega tavaolukorras peavad jalgrattur, pisimopeedijuht ning kergliikurijuht veenduma enne sõidutee ületamist, et see on ohutu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust või suunda.
“Kokkuvõtvalt võib ütelda, et laialdaselt levinud liiklusvahendite kasutamise reguleerimine liiklusseaduses on tervitatav ning ohutut liiklemist toetav. Kuna kergliikurid on meie tänavatel juba väga sage nähtus, võib arvata, et ka täna oskavad jalakäijad ja autojuhid juba nendega arvestada ja seadusemuudatuse mõju ilmselt suur ei ole. Kuna kergliikurite kasutamine muutub lähitulevikus ilmselt veelgi populaarsemaks ning seega suureneb ka oht õnnetusteks, võib tulevikus oodata praktikal, uuringutel ja statistikal baseeruvaid täiendusi seaduses,” lisas Sprengk.
