Ikka tuleb ette olukordi, kus inimesed ei mõista, miks puude raskusastme tuvastamisel tehakse otsus ühte või teist moodi. Pealtnäha sama diagnoosiga laste puhul ühel lapsel tuvastatakse puude raskusaste ja teisel mitte. See on tekitanud küsimusi ja arutelusid. Et anda ülevaade, mida ekspertarst teeb ja kaalutleb puude raskusastme tuvastamisel, pani sotsiaalkindlustusamet kirja puude määramise üldised põhimõtted. Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi- ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee tutvustab juhendit allpool.
Dokumendi eesmärk on muuta ekspertiisipraktika nii lapsevanema kui ka spetsialisti jaoks läbipaistvamaks ning aidata erinevatel osapooltel mõista, kuidas puude raskusastme tuvastamine lastel käib. Tegemist on sotsiaalkindlustusameti poolt aastate jooksul rakendatava ning kehtiva õigusega kooskõlas oleva praktika kirjaliku versiooniga. Inimesele, kes oma töös igapäevaselt tegeleb puude raskusastme tuvastamisega, on tegemist juba teada infoga, kuid loodame, et see dokument selgitab seda valdkonda ka teistele osapooltele – lapsevanematele, puudega lapse hooldajatele, valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele ja ka lapsi ravivatele arstidele.
Dokumendis kirjeldatakse, kuidas ja milliste kaalutuskriteeriumite alusel puude tuvastamine toimub, kuidas kujuneb puude raskusaste ja liik. Dokument ei ole teadlikult haigusspetsiifiline, kuigi dokumendis on toodud näiteid kirjapandu selgitamiseks. Puude raskusastme määramisel ei ole oluline lapsele välja pandud diagnoos – haigusi diagnoosib ja ravi määravad ja juhivad raviarstid. Puude raskusastme tuvastamisel mängib peale diagnoosi rolli see, millised on lapsel terviseseisundist tulenevad piirangud igapäevategevustel.
Puude raskusastme tuvastamise aluspõhimõtted on ajas muutuv dokument, mida täiendatakse vastavalt vajadusele. Dokumenti täiendatakse siis, kui muutub õigusruum või kui tehakse asjakohaseid ettepanekuid erialaseltside või arstide poolt. Dokumendi näol oleme me kirja pannud raamistiku, mida ekspertiis arvestab ja milliseid piiranguid hindab, sõltumata esinevast diagnoosist. See kirjeldab ekspertiisipraktikat, kuid ei ole siduv ja õiguslikku mõju omav dokument. See on abiks teemast huvitatud inimestele, et nad saaksid aru, kuidas puude raskusastme tuvastamine praktikas käib.
Dokumendi koostas sotsiaalkindlustusameti metoodik-ekspertarst Meris Tammik ning selle koostamisse andsid oma panuse ka sotsiaalministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Afaasialiit, Eesti Autismiliit, Eesti Kogelejate Selts, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Selts, Eesti Audioloogia Selts, Eesti Kliiniliste Logopeedide Selts, Eesti Logopeedide Ühing ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi lastepsühhiaatria sektsioon.
Dokumendiga saab tutvuda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Järgmisena on sotsiaalkindlustusametil plaanis kirjeldada ära ka vanaduspensioni ealiste inimeste ekspertiispraktika. Eelduslikult võiks dokument valmis saada 2021. aasta lõpuks. Tööealiste ekspertiisipraktikat eraldi seisva dokumendina plaanis kirjeldada ei ole, kuna tööealiste puude tuvastamine on tihedalt seotud töövõime hindamise metoodikaga.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
