Tallinna Kiirabi otsus hoida tööl vaid vaktsineeritud töötajaid on eeskujuks kõikidele tervishoiuasutustele.
“Primum non nocere” (Esmalt ära kahjusta) on arstiteaduse üks olulisemaid printsiipe. Kõige olulisem on tagada inimese ohutus olukorras, kus ta niigi hapras seisus olles meedikute abi vajab. Inimese kaitseks tuleb rakendada kõiki abinõusid: vaktsineerida, kanda isikukaitsevahendeid, steriliseerida, desinfitseerida jne. On jube mõelda, et me paneme luumurruga jäseme kipsi või anname soovitusi nohu raviks, aga patsient lahkub meie juurest hoopis eluohtliku ja ettearvamatu haigusega.
Me ju keegi ei kujuta ette olukorda, kus kirurg ütleb, et ta pole näiteks usulistel või eetilistel põhjustel n
õus kandma operatsiooni ajal kindaid. Ka ei kujuta me ette olukorda, kus õde ütleb, et tema põhimõtteliselt ei ole nõus ühekordset süstalt üks kord kasutama, vaid soovib seda kasutada mitu korda. Ei kujuta ette ka hooldustöötajat, kes ütleb, et tema põhimõtteks on käsi mitte kunagi pesta ja seejärel ta viib kõigepealt ära patsiendi siibri, tühjendab selle ja peseb, ja siis, käsi vahepeal pesemata, toob patsiendile toidu.
Allikas. FB: Karmen Joller
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu toetas Adlase öeldut. Miidla-Vanatalu märkis, et tööandja peab tegema riskianalüüsi, et selgitada välja, kas töötajate vaktsineerimine klientide või patsientide tervise kaitseks on ainuvõimalik abinõu.
Töötajal on küll õigus vaktsineerimisest keelduda, mis tähendab, et kedagi ei saa sundida laskma endale süsti teha, ütles Miidla-Vanatalu. Kui töötaja keeldub, peab tööandja pakkuma talle muud töökohta samas asutuses.
Kui teist tööd pakkuda ei ole või töötaja ei nõustu sellega, siis on tööandjal võimalus töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda, kinnitas Miidla-Vanatalu.
“Töölepingu ülesütlemine olukorras, kust töötaja keeldub vaktsineerimisest, on tööandjale kõige viimane meede, mida ohu vähendamiseks rakendada,” sõnas Miidla-Vanatalu.
KUUM: Tallinna kiirabi laseb vaktsineerimata töötajad lahti.
Delfini jõudis kiri, milles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas edastas kiirabiõele ja brigaadijuhile Joona Sõsale hoiatuse: 17. maiks peab ta esitama personaliosakonnale vaktsiinipassi, vastasel juhul öeldakse leping üles. Sama kehtib ka teiste vaktsineerimata töötajate puhul.
Adlase sõnul võib üks kiirabibrigaadi töötaja puutuda aastas kokku umbes tuhande patsiendiga. Seejuures on pea kõik neist vähemalt hetkeseisundi mõttes riskigrupis. “Ka siis, kui terve inimene on saanud autolt löögi, on tema organismi vastupanuvõime muutunud,” ütles kiirabijuht Delfile. “Tagajärjed võivad olla surmavad,” kirjeldas ta probleemi tõsidust.
Tuleb välja, et Joona Sõsa on Eesti Kiirabitöötajate Ametiühingu juhatuse liige, kuigi sellist ühingut äriregistrist veel ei leia. Mehe sõnul registrikannet alles menetletakse. Sõsa seos ametiühinguga selgus kristliku telekanali TV7 saatest, kus mees astus üles teiste seas koos Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhi Varro Vooglaiuga, kes on COVID-19 vaktsiinide suhtes samuti kriitiline. Delfile ütles ametiühingu kaasasutaja, et liituda plaanib umbes sada Tallinna kiirabitöötajat.
23. aprilli saates esitas Sõsa erinevaid argumente, mis on tema vaktsiiniskepsise põhjustanud. Samuti ütles ta, et infektsiooniarst Mait Altmets Põhja-Eesti regionaalhaiglast olevat väitnud: terved inimesed ei peaks kandma maski. Kuigi Altmets seda aasta aega tagasi väitiski, täpsustab ta, et siis oli olukord oli teine: “Maske oli vähe ja haigusest ei teatud nii palju.” Arst ütles, et kuna me ei tea, kes on haiged, peavad kõik maski kandma. “Sinu maks kaitseb mind, minu mask kaitseb mind,” sõnastas Altmets maskikandmise põhitõe.
Kiirabijuht on kindel: lahtilaskmise õiguslik alus on olemas
Teistsugusel arvamusel on samuti EKRE fraktsiooni kuuluv Kalle Grünthal, kelle kaudu Joona Sõsa enda pöördumise rahvuskonservatiividele saatis. Sõsa ütles, et pöördus parlamendi tuntuima vaktsiiniskeptiku poole sellepärast, et tal on temaga varasem kokkupuude. “Oleme teatud teemadel meili teel infot vahetanud,” selgitas asutatava ametiühingu üks juhtidest Delfile.
Grünthal juhib tähelepanu teema juriidilisele poolele. Nimelt tugineb Raul Adlas enda kirjas osaliselt valitsuse määrusele, millest tulenevalt on tööandjal kohustus tagada töötajatele vaktsineerimise võimalus. “Selle määruse raames saab töötajat kaitsta, aga mitte survestada teda vaktsineerima,” ütles riigikogu liige.
