Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et sotsiaalmeedias häiriva sisuga otseülekande tegemine ei kvalifitseeru avaliku korra rikkumiseks, kuna kehtiva seaduse järgi tähendab avalik koht üksnes füüsilist ruumi.
Otsus puudutas juhtumit, mis sai alguse 2024. aasta jaanuaris tehtud TikToki otseülekandest, kus üks kasutaja ropendas, mõnitas ja solvas teisi inimesi. Selline käitumine häiris otseülekannet vaadanud kasutajat, kes teavitas sellest politseid. Selle peale määrati ülekande teinud isikule avaliku korra rikkumise eest 240-eurone rahatrahv.
Riigikohus tühistas trahvi ja lõpetas väärteomenetluse, leides, et kirjeldatud tegu ei olnud seaduse mõistes avaliku korra rikkumine. Kohtu hinnangul ei saa TikToki või muu sotsiaalmeediaplatvormi pidada avalikuks kohaks, kuna korrakaitseseaduse järgi on avalik koht ainult füüsiline ruum – näiteks maa-ala, ehitis, ruum või ühissõiduk, mida saavad kasutada määratlemata arv inimesi.
Seaduse seletuskirjas on avaliku koha näidetena toodud teed, pargid, kalmistud, supelrannad ning kaubandus- ja teenindushooned. Riigikohus märkis, et selline sõnastus seob avaliku koha mõiste üheselt füüsiliselt eksisteerivate paikadega.
Kohus tõdes, et 2011. aastal, mil korrakaitseseadus vastu võeti, oli sotsiaalmeedia kasutamine juba laialt levinud, kuid seadusandja ei pidanud vajalikuks laiendada avaliku koha mõistet virtuaalsele ruumile. Ka hiljem ei ole seda muudatust tehtud.
Kuigi sotsiaalmeedias jagatud postitused ja otseülekanded võivad jõuda suure hulga inimesteni, sealhulgas ka nendeni, kes pole autoriga seotud, ei muuda see neid kohti automaatselt avalikeks kohtadeks seaduse mõttes. Riigikohus rõhutas, et kui seadusandja soovib tulevikus võrdsustada sotsiaalmeediakeskkonna avaliku kohaga, tuleb see vastavas seaduses sõnaselgelt kirja panna.
